VAHUR LUHTSALU ⟩ Venemaa külje all paiknemise õnn ja õnnetus

Berliini müüri langemise 25. aastapäeva puhul avati okupatsioonide muuseumi kõrval mälestusmärk – üks osa originaalsest Berliini müürist – 23. element, mis asus Potsdam Platzil. Foto: Peeter Langovits

Väikeriigid eksisteerivad vaid suurriikide armust, teisisõnu sõltuvalt suurriikide huvidest või nende puudumisest, kirjutab diplomaat ja kolumnist Vahur Luhtsalu oma essee teises osas.

Eesti asukoht Läänemere ääres, Soome lahe kaldal ja maailma suurima territooriumiga Venemaa kõrval on üks unikaalsemaid, mille strateegilisust ilmestab hästi asjaolu, et näiteks 2013. aasta andmete järgi sisenes Soome lahte või lahkus sealt iga päev keskmiselt 55 kaubalaeva, 14 reisilaeva ja 20 tankerit – aastas kokku pisut üle 38 000 aluse. Lisaks tehti Tallinna ja Helsingi vahel aastas enam kui 15 000 sõitu reisilaevadega.

Oletatavalt on nüüdseks need numbrid veelgi kasvanud. Võrdluseks – Panama kanalit läbis 2023. aastal «vaid» 12 638 suuremat merealust, Suessi kanalit aastatel 2022–2023 aga 25 887 suurt merealust. Ehk siis Soome lahe laevaliiklus on võrreldes Panama või Suessi kanaliga märgatavalt tihedam.