Raul Eamets Majanduspoliitika tegematajätmised mõjutavad meie rahvusvahelist mainet (12)

Raul Eamets
, Bigbanki peaökonomist
Copy
Raul Eamets
Raul Eamets Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti langust riikide konkurentsivõime tabelis selgitab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Lausanne’is asuva juhtimise arendamise instituudi (IMD) rahvusvahelise konkurentsivõime iga-aastase hindamise tulemused said hiljuti avalikuks. Avaldatud edetabelist selgus, et Eesti on kukkunud 33. kohale. Eesti langes juba teist aastat järjest. 2022. aastal olime edetabelis 22. kohal , eelmisel aastal 26. kohal. 11 kohta kahe aastaga – see on päris tõsine langus. Samas, selliste edetabelite olulisust ei maksa üle- ega alahinnata, aga mingit mõju see kindlasti välisinvestoritele ja reitinguagentuuridele avaldab. Maailmalõpp see kindlasti ei ole. Pigem võib sealt välja lugeda mõningaid olulisi signaale meie valitsuse majanduspoliitikale.

Üldine majanduse seis on meil traditsiooniliselt madal olnud läbi aegade, sest meie turg on väike ja meil on vähe inimesi. Seekord olime 54. positsioonil, kaks aastat tagasi oli koht 33.. Kukkumine päris suur. Seekordse kehva tulemuse taga on üldine majanduslangus, mis on kestnud juba kaks aastat. Märkimisväärne on seekord valitsuse efektiivsus just konkurentsivõime vaatenurgast, mis on edetabelis kukkunud viis kohta võrreldes eelmise aastaga. Samuti on kõvem kukkumine toimunud välisinvesteeringutes: tervelt 10 kohta ja me oleme seal 45. kohal. Nii valitsuse efektiivsus kui ka välisinvesteeringud on võrreldes naabritega olnud meie trumbid varasemates edetabelites, kus me oleme hoidnud suhteliselt kõrget positsiooni: valitsuse efektiivsuses koguni 15. kohal, välisinvesteeringutes 35. kohal. Kõike Ukraina sõja kaela ei saa ajada. Soome on välisinvesteeringutes 30. kohal, kuigi tal on üle tuhande kilomeetri ühist piiri Venemaaga.

Tagasi üles