Mõned EPIKoja liikmesorganisatisoonid on üle saja aasta vanad, asutatud juba esimese Eesti Vabariigi alguses. Enamik loodi aga just sellel taasiseseisvumise ajal, suuresti tänu ühiskonnas toimunud muutustele. Seega oli loomulik, et need vastloodud organisatsioonid asusid koostööle. Toonane sotsiaalminister Marju Lauristin oli loonud soodsa keskkonna ning organisatsiooni asutamise ajal otsiti erapooletut inimest juhatuse esimeheks. Selline aktiivne ning erapooletu oligi Hagi Šein, aktiivne suhtleja ning tuntud inimene.
Märgilistena kogu selle ärkamise juures olid ka dokumentaalfilmid. 1986. aastal valminud dokumentaalfilm «Ratastoolitants» ja 1989. aastal valminud «Lepatriinutalv». Hagi enda rajatud Eesti Filmi andmebaas toob välja filmile «Ratastoolitants» antud hinnanguid meedias. Rein Heinsalu kirjutab 1987. aasta ajakirjas Teater, et Hagi Šein on tahtnud näidata nende inimeste hingejõudu, kellel elementaarsetegi hüvede saavutamiseks on vähem vahendeid kui omal jalal liikuvail inimestel. Pooletunnises ajalõigus on fikseeritud juhtumeid, kus inimesed on oma saatusest suuremad, ei anna alla, säilitavad väärikuse, on oma kannatustelt, elu dramatismi tunnetuselt meist sügavamadki. H. Šein toob nad ekraanile austuse ja imetlusega, tahtes neid ühtlasi aidata.