ERKI LOIGOM ⟩ Putin Pyongyangis – häda ajab härjagi kaevu, kuid eesmärk pühitseb abinõu

Põhja-Korea liider Kim Jong-un juhtimas autot, mille kinkis talle Venemaa juht Vladimir Putin. Foto: Korean Central News Agency / Korea News Service via AP

Vladimir Putini visiidist Põhja-Koreasse võib järeldada, et Venemaa juht sai oma tahtmise, nendib välispoliitika vaatleja Erki Loigom.

Ligemale veerand sajandi järel külastas Venemaa juht Vladimir Putin Põhja-Koread. Kuigi külaskäik diktaator Kim Jong-uni juurde oli Vene ametikaaslasele eelmise aasta septembris Siberi kosmodroomil tseremoniaalselt esitatud kutse näol üldjoontes etteaimatav, lootsid nii regionaalsed mängijad kui ka Ukraina sõjast puudutatud osalised visiidi ärajäämist. 19. juunil suurejooneline vaatemäng Pyongyangis siiski aset leidis, üritades viimseni võimendatud pompoossusega varjata piinlikku tõsiasja, et maailma teine armee ei suuda sõdida üht planeedi vaesemat majandust partneriks kaasamata.

Nõukogude Liidu (ja hilisema Venemaa) ning Põhja-Korea suhted on enam kui kolmveerandsajandilise ajaloo jooksul näinud väga erinevaid perioode. Valdavalt on madalseisud või kõrghetked olnud seotud Pyongyangi valitsejate väljapressimispoliitikaga Pekingi ja Moskva vastanduse tekitamisel enese hüvanguks. Hiina roll olukorra raamistamisel on tänapäeval võimsam kui kunagi varem, kuid sellest allpool. On selge, et Venemaa afäär Ukrainas lõi 2022. aastal end totaalsesse koroona- ja diplomaatilisse suletusse mänginud Põhja-Koreale suurepärase võimaluse, mida juba täiemõõdulise sõja teisel päeval Moskvale selget toetust avaldades (küll mitte kohalikus meedias) ka väljendati.