JUHTKIRI ⟩ Me pole enam seksikad

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Meie rahvusvahelise konkurentsivõimega on lood halvasti.
• Rahvusvahelise riikide konkurentsivõime värskes edetabelis oleme teinud suure languse.
• Valitsus peaks meie rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisega tegelema juba täna.

Kui valite puhkusel olles hotelli, siis ikka sellist, mis on heas asukohas, mugav ja puhas ning mille pakutavate teenuste kvaliteedi ja hinna vahekord tundub teile mõistlik. Samuti on hea, kui keegi naabertoas ei kolista või veelgi hullem, öösel teie tuppa ei tungi.

Samamoodi valivad rahvusvahelised investorid riike, kuhu oma raha viia. Meie rahvusvaheline konkurentsivõime on olnud senini meie edu üheks oluliseks põhjuseks: vähene bürokraatia, soodne maksusüsteem, haritud tööjõud. Kuid tõepoolest, tsiteerides klassikuid, mis on toonud meid siia, ei vii meid enam edasi. Meie rahvusvahelise konkurentsivõimega on lood halvasti.

Šveitsi IMD instituudi iga-aastase rahvusvahelise riikide konkurentsivõime värskes edetabelis oleme teinud suure languse, kukkudes 26. kohalt 33. kohale. Ja aasta veelgi varem olime 22. kohal. Seega, nagu ütlevad statistikud, on kolme mõõtmispunkti olemasolul võimalik tuvastada trendi. Antud juhul on see selgelt negatiivne.

Konkurentsivõime edetabel näitab ära meie nõrgad kohad, mida peaksime parandama.

Eelmise aasta langust oli võimalik selgitada naabertoas toimuva mürgliga. Kindlasti teab igaüks välismaalasi, kes on küsinud: kuidas me siin Venemaa piiri ääres peale Ukraina sõja algust ennast tunneme? Nii mõnigi investeering Eestisse on jäänud tegemata Venemaa-riski tõttu. Vesiliivale ei soovi keegi maja ehitada, ehkki kohapeal tundub meile, et jalad on praegu veel põhjas.

Sellel aastal on Leedu ja Läti suutnud oma positsiooni tabelis parandada, kuid Eesti mitte. Järelikult pole tegemist üksnes sõja negatiivsete mõjudega, vaid meil on teisigi probleeme.

Vaatame indeksit lähemalt. See koosneb neljast kategooriast: Eesti majanduse üldine seis, valitsuse tõhusus, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuuri headus. Kõige madalam on meie skoor majanduse üldise seisu kategoorias, kus oleme jäänud 54. kohale (kokku on võrdluses aga vaid 67 maailma riiki). Teistes kategooriates on olukord parem, kuid siiski mitte piisavalt hea. Positiivselt paistab silma üksnes äritegevuse efektiivsuse kategoorias äriks vajaliku õigusruumi kvaliteet (11. koht) ning infrastruktuuri kategoorias elanike haridustase (16. koht).

Olukord kõneleb sellest, et «peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma,» on tulemusi kommenteerinud Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. Temaga saab üksnes nõustuda.

Konkurentsivõime edetabel näitab ära meie nõrgad kohad, mida peaksime parandama. Need on maksupoliitika, teadus- ja arendustegevus ning eeskätt Eesti üleüldine majanduskliima. Õnneks hinnatakse meie tervishoiu- ja haridussüsteemi veel kõrgelt, mida oleks ka raske kiiresti muuta. Mõnedki ettevõtjad on öelnud kuluaarides optimistlikult, et välisturgude nõudluse taastumise korral on Eestil siiski eeldused kiireks majanduskasvuks olemas. Võib-olla, kuid valitsus peaks meie rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisega tegelema juba täna.