Erkki Bahovski ⟩ Kas Euroopa Liit saab endale haamri?

Prantsusmaa president Emmanuel Macron uue tuumaallveelaeva Suffren vettelaskmistseremoonial 12. juulil 2019. Foto: Ludovic Marin

Sõjaliste võimete tekkimise korral tekib Euroopa Liidu kätte ka haamer ja nagu ütleb juba klišeeks kulunud kõnekäänd: kui sul on haamer, on kiusatus vaadelda kõiki probleeme naeltena, kirjutab Postimehe arvamustoimetaja Erkki Bahovski.

Ameerika poliitikateadlane Graham Allison meenutab oma raamatus «Destined for War. Can America and China Escape Thucydides’s Trap?», kuidas enne Esimest maailmasõda oli Briti kuningas Edward VII küsinud oma valitsuselt, miks britid on Saksamaa suhtes nii vaenulikud. Kuningale pandi vastust kirjutama välisministeeriumi Saksa ekspert Eyre Crowe. Dokumendis, mis sai tuntuks kui Crowe’ memorandum, kirjutas Crowe, et Ühendkuningriik ei saa endale lubada uskumist Saksamaa ­rahuarmastavatesse kinnitustesse. Lõpuks lugevat mitte kavatsused, vaid võimed.

Samasugust mõttelaadi esindas ka Sir Edward Grey, Briti välisminister Esimese maailmasõja puhkedes 1914. aastal. Tagantjärele- ja tavatarkuse järgi tõukas Saksamaa sõtta asjaolu, et pärast raudset kantslerit Otto von Bismarcki polnud Saksamaal ühtegi sama võimekat riigimeest, kes suutnuks Saksamaa osava diplomaatia ja liitlassuhetega ­sõjast eemal hoida. Kuid Grey arvas, et Saksamaa oli lihtsalt tõusnud nii võimsaks ja sellega koos olid kasvanud ka riigi võimed ja järeli­kult riigi huvid. Ehk siis taas: loevad võimed. Meenutagem, et ­Bismarcki diplomaatia ajast kuni Esimese maailmasõja alguseni oli Saksamaa katkematult kasvanud, muutudes Euroopa võimsaimaks tööstusriigiks koos moderniseeritud armeega.