EERIK-NIILES KROSS ⟩ Asi pole 1,6 miljardis, meie arenguhüpe riigikaitses seisneb hoopis milleski muus

Eerik-Niiles Kross Foto: Taavi Sepp

Aga Heremil on õigus, nüüdseks on senine kaitsehoiak, selline kaitseplaan, mida meie praegune relvastus võimaldab, ajale jalgu jäänud. Kaitseplaneerimises oleme nüüd jõudnud umbes sarnase aktiivse kaitse hoiakuni, kuhu Laidoner, Reek, Lill ja teised jõudsid kontseptuaalselt 1930ndate teises pooles, kirjutab Eerik-Niiles Kross.

Viimastel päevadel justkui ootamatult lahvatanud tüli Eesti riigikaitse rahastamise ümber ei ole riigikaitsega tegelejate jaoks ei ootamatu ega tingimata ka negatiivse tulemiga. Muidugi oleks toredam, kui arutelud kaitseplaanide üle käiks tubades, kus nad peavad käima, ent nii mõnigi kord annab just šokiteraapia ühiskonnale vajaliku tõuke muutusi aktsepteerida.

Eesti on praegu kindralite Heremi ja Merilo ning kantsler Salmi juhtimisel ette valmistamas põhimõttelist arenguhüpet riigikaitses. Seda võiks võrrelda analoogsidelt digisidele või ka faksilt e-postile üleminekuga. Kuigi viimaste päevade uudised räägivad pea üksnes 1,6 miljardist eurost, on lahendatav ülesanne ja otsustamist vajavad põhiküsimused hoopis muus.