MART KULDKEPP ⟩ Paljud riigid ikkagi ei usu rahvusvahelisel õigusel põhineva rahu teostumisse

Vasakult Ghana president Nana Addo Dankwa Akufo-Addo, Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen, Šveitsi president Viola Amherd, Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, Tšiili president Gabriel Boric ja Kanada peaminister Justin Trudeau Ukraina rahukonverentsil Šveitsis 16. juunil 2024. Foto: URS FLUEELER / AP

Pole kahtlust, et ainult diplomaatia saab luua mehhanismid rahvusvahelise õiguse rakendamiseks, kirjutab ajaloolane ja kolumnist Mart Kuldkepp.

Šveitsis Bürgenstocki kuurordis toimus 15.–16. juunil rahvusvaheline rahukohtumine, kus 92 riigi ja kaheksa rahvusvahelise organisatsiooni esindajad pidasid nõu selle üle, milline peaks olema kestlik ja õiglane rahu Ukrainas.

Erinevatest valdkondadest olid arutluse all tuuma- ja energiajulgeolek, Venemaale küüditatud Ukraina laste koju toomine, sõjavangide vahetamine, ökoloogiliste kahjude heastamine, Vene vägede väljaviimine Ukrainast, garantiid tulevase agressiooni ärahoidmiseks ja muu. Rahukohtumine lõppes ühise kommünikeega, mis peaks saama tulevaste rahuläbirääkimiste aluseks.