JUHTKIRI Meie unikaalne kütuseturg (3)

Postimees
Copy
Urmas Nemvalts joonistab.
Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.
  • Konkurentsiameti uuring ei teinud põhjapanevaid järeldusi.
  • Eesti tarbijail peaks olema parem võimalus kütuse hindu võrrelda.
  • Kütuse hinna langus maailmaturul ei kajastu Eestis kiiresti.

Konkurentsiamet on avalikustanud umbes poolteist aastat kestnud uuringu tulemused, kas Eesti kütuseturul on kartell või ei. Hulk inimesi on selle küsimuse kallal tööd teinud, tulemus on aga paraku ebamäärane ning ühest vastust olukorrale pole konkurentsiamet raportis suutnud anda.

Meenutame, et juulis 2023 ütles konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee Postimehele, et Euroopas on konkureerivates tanklates võimalik näha täpselt samasugust hinda lisaks Eestile üksnes Albaanias. Lugeja võib võtta Google Mapsi rakenduse ning ise veenduda, et Prantsusmaal või Saksamaal on tanklates vägagi erinevad hinnad ning kohati võib hinnaerinevus ulatuda viiekümne sendini liitri kohta.

Konkurentsiamet uuris Eesti olukorda ja jõudis järeldusele, et tõepoolest, meie hinnad tõusevad kohe koos maailmaturu hindadega, aga kui maailmaturu hinnad langevad, siis langevad hinnad meie tanklates üksjagu aeglasemalt. Seda nähtust nimetatakse asümmeetriliseks hindade ülekandumiseks. Mida sellest saaks järeldada? Mitte midagi lõplikku, leidis konkurentsiamet.

Teiseks, 2019. aastast alates on keskmised kütusehinnad Eesti tanklates tõusnud kiiremini kui maailmaturul. Konkurentsiamet on tuvastanud märkimisväärse hinnaerinevuse. Mida sellest saaks järeldada? Põhjuseid on tõenäoliselt mitmeid, leiab raport. Need võivad olla valuutakursid, biokohustuste muutus, ettevõtjate kasumimarginaalid ja nii edasi.

Ning kolmandaks, tõepoolest hoiavad meie kütusemüüjad ühesuguseid hindu. Mida võiks sellest järeldada? Seda, et konkurentsiamet küsis tanklatelt, miks on hinnad ühesugused. Vastuseks kõlas mitmesuguseid põhjendusi, mis polnud võib-olla kõige veenvamad, kuid midagi lõplikku ei saanud neistki järeldada.

Konkurentsiameti hinnangul on Eesti kütuseturu omapära vähene või puudulik konkurents. Aga mida selle teadmisega siis peale hakata?

Tõenäoliselt saaks ka politsei liiklejatelt ühesuguseid vastuseid, kui küsiks neilt, ega te sellel kuul pole kiirust ületanud? Ei, ei ole – mis te nüüd!

Ühe olulise tähelepaneku on konkurentsiamet siiski teinud. Nimelt: Eesti kütuseturu omapära on vähene või puudulik konkurents. Aga mida selle teadmisega siis peale hakata?

Konkurentsiamet on teinud mõned ettepanekud, millest üks väärib kindlasti ellurakendamist. Nimelt soovitab konkurentsiamet luua reaalaja tanklate hinnavõrdlusportaali. See annaks tarbijatele võimaluse senisest paremini ratastega hääletada. Ehkki neli suuremat tanklaketti katavad 86 protsenti kütusemüügi jaeturust, on meil siiski turul ka mõningaid väiksemaid tegijaid. Niisugune hinnavõrdlusportaal annaks võimaluse väikesele tanklale kusagil Viimsi tagahoovis, millest keegi varem kuulnudki pole, senisest paremini silma paista.

Ega siin paremat lahendust vist polegi. Lõppude lõpuks pole võimalik  hakata kütusehindu riiklikult erinevaks reguleerima. Ja mida annaks juurde teine konkurentsiameti ettepanek, et tanklapidajad hakkaksid konkurentsiametit hinnatõusust teavitama? Hinnad pole meil praegugi salajased.

Tagasi üles