Meenutame, et juulis 2023 ütles konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee Postimehele, et Euroopas on konkureerivates tanklates võimalik näha täpselt samasugust hinda lisaks Eestile üksnes Albaanias. Lugeja võib võtta Google Mapsi rakenduse ning ise veenduda, et Prantsusmaal või Saksamaal on tanklates vägagi erinevad hinnad ning kohati võib hinnaerinevus ulatuda viiekümne sendini liitri kohta.
Konkurentsiamet uuris Eesti olukorda ja jõudis järeldusele, et tõepoolest, meie hinnad tõusevad kohe koos maailmaturu hindadega, aga kui maailmaturu hinnad langevad, siis langevad hinnad meie tanklates üksjagu aeglasemalt. Seda nähtust nimetatakse asümmeetriliseks hindade ülekandumiseks. Mida sellest saaks järeldada? Mitte midagi lõplikku, leidis konkurentsiamet.
Teiseks, 2019. aastast alates on keskmised kütusehinnad Eesti tanklates tõusnud kiiremini kui maailmaturul. Konkurentsiamet on tuvastanud märkimisväärse hinnaerinevuse. Mida sellest saaks järeldada? Põhjuseid on tõenäoliselt mitmeid, leiab raport. Need võivad olla valuutakursid, biokohustuste muutus, ettevõtjate kasumimarginaalid ja nii edasi.
Ning kolmandaks, tõepoolest hoiavad meie kütusemüüjad ühesuguseid hindu. Mida võiks sellest järeldada? Seda, et konkurentsiamet küsis tanklatelt, miks on hinnad ühesugused. Vastuseks kõlas mitmesuguseid põhjendusi, mis polnud võib-olla kõige veenvamad, kuid midagi lõplikku ei saanud neistki järeldada.
Konkurentsiameti hinnangul on Eesti kütuseturu omapära vähene või puudulik konkurents. Aga mida selle teadmisega siis peale hakata?
Tõenäoliselt saaks ka politsei liiklejatelt ühesuguseid vastuseid, kui küsiks neilt, ega te sellel kuul pole kiirust ületanud? Ei, ei ole – mis te nüüd!