KAAREL VÕHANDU ⟩ Nii saame säästa linde väljasuremisest

Mida kauemaks inimene linnupesa vaatama jääb, seda suurema tõenäosusega linnupoegade hädakisa nende asukoha röövloomadele ja -lindudele reeta jõuab. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Inimkond avaldab meid ümbritsevale keskkonnale nii suurt mõju, et selle tagajärjel kliima muutub ning elurikkus on kadumas. 94 protsenti imetajate ning 70 protsenti lindude biomassist maailmas moodustab inimene oma kodustatud lemmik- ja kariloomadega. Ka Eestis ei ole seis kiita, kirjutab Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Üldist keskkonnaseisundit peegeldav lindude arvukus on kiires languses. Näiteks metsalindude arvukus väheneb viimased nelikümmend aastat tempoga üks protsent aastas. Sellel kursil jätkates hakkavad vähearvukad liigid välja surema ning seni tavalised liigid muutuvad haruldaseks. See omakorda võimaldab erinevate kahjurputukate vohamist. Näiteks metsamajandajatele suurt peavalu põhjustava kuuse-kooreüraski arvukuse tõusu soodustab lisaks soojematele ilmadele temast toituva laanerähni kiire kadumine.

Raiemahtude vähendamise kõrval aitaks lindude järelkasvu suurendada pesitsusrahu pidamine. Metsades tähendaks see lindude peamisel pesitsusajal raierahu pidamist. Looduskaitseseaduses on üldine punkt, mis keelab looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ning lindude tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Elu on paraku näidanud, et see keeld jääb liiga üldiseks ega taga meie metsades pesitsusrahu.