ANDREI KUZITŠKIN ⟩ Idasakslaste ja eestivenelaste valimiskäitumise juures on midagi sarnast

Saksamaal protesteeritakse plakatitega paremäärmuslike liikumiste vastu. Foto: Jacob Schroeter

Euroopa Parlamendi valimised sensatsioone ei toonud. Üldjoontes ei ole Euroopa elanike valimiseelistustes suuri muutusi toimunud. Oodatud parempööret ei tulnud. ELi liikmesriikides kõikus valijate eelistuste pendel vasakule ja paremale ning peatus keskel. Üksikute piirkondade hääletustulemused pakuvad aga analüüsimiseks huvitavat materjali, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Näiteks oli Saksamaal valimiste peamine intriig poliitilise establishment’i vastandumine süsteemivälisele opositsioonile, mida esindas partei Alternatiiv Saksamaale (AfD). Kantsler Olaf Scholzi valitsuskoalitsioonil oli muretsemiseks põhjust enam kui küll: migrantidevastase võitluse lipu all tegutsev AfD ei peida oma sümpaatiat Putini Venemaa vastu ja õõnestab avalikult Saksamaa kui soliidse riigi mainet, mis on igaveseks lahti öelnud natsiideoloogiast kõigis selle ilmingutes.

Samal ajal pole AfD juhid kunagi varjanud, et loosung «Saksamaa sakslastele», isegi kui see pole partei plakatitele kirjutatud, on paremäärmuslike populistide ideoloogia nurgakivi. AfD suur toetus tähendab riski Saksamaa ja välisinvestoritele, kes eelistavad investeerida raha stabiilsuse ja õitsengu oaasidesse, aga mitte piirkondadesse, kus valitsus on nõrk ja õhkkond ühiskondlik-poliitilistest vapustustest tiine.