HELDUR MEERITS ⟩ Jutt eestlastest kui metsarahvast on vaid uuema aja legend

Metsakaader selle asukaga. Foto illustreeriv. Foto: Mati Kose

Üle kahe kolmandiku inimestest elab viimase rahvaloenduse andmetel kolmes suuremas maakonnas ning 70% linnalistes asulates. Seevastu elas linnades 1881. aastal 130 000 ja 1922. aastal 318 000 inimest. Ehk umbes sajandiga on linnainimesed muutunud vähemusest selgeks enamuseks, kirjutab investor ja vabamõtleja Heldur Meerits.

Oli kunagi aeg, mil õit peeti kartuli kõige väärtuslikumaks osaks. Kuni sinnamaani, et nii kaunitarid kui ka need teised kandsid kartuliõisi juustes. Mis tundub praktilisele talupoegliku taustaga eestlasele kummaline ja veider. Kartuli puhul peetakse ju tema tarbimisväärtust esmatähtsaks. Kartul aitas Eestis üle saada näljahädadest. Ning ka vastupidi, Iirimaal tappis taimehaigustest tingitud kartuliikaldus umbes miljon inimest. Nii kutsutigi Vabadussõja ajal ja ka hiljem Eestit kartulivabariigiks, kuid seda kindlasti mitte kartuliõite ilu pärast.

Midagi sarnast võime näha ka metsa puhul