PROFESSOR ULLA TAPANINEN ⟩ Eestist võib saada hoopis «süsiniku käejälje maailmariik»

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia professor Ulla Pirita Tapaninen. Foto: Erakogu

Tihti kuuleb arvamust, et Eesti ei saa väikeriigina kliimamuutuste ohjeldamiseks midagi ette võtta. Pealegi on eestlasi nii vähe, et isegi kui kogu riik vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid nullini, oleks selle globaalne mõju ikkagi tühine. Kas see on tõesti nii, kahtleb Eesti Mereakadeemia professor Ulla Pirita Tapaninen. 

Statistika ütleb, et Hiina ja USA vastutavad ühiselt 45 protsendi ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkoguste eest, neile järgnevad Euroopa Liit, India, Venemaa ja Jaapan. Nii et Eesti näitaja ei moodusta isegi protsenti maailma heitkogustest.

Kui vaadata täpsemalt näitajaid, siis 2021. aastal oli eestlase CO2 emissioon keskmiselt 6,2 tonni, samas kui maailma keskmine vaid 4,5 tonni inimese kohta. Siinkohal on aus rõhutada, et Eesti teekond pärast taasiseseisvumist on olnud muljetavaldav, sest tervikuna on Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused langenud enam kui 36 MtCO2eq-lt (36 miljonit tonni CO2 ekvivalenti) 1990. aastal vaid üheksa MtCO2eqni 2022. aastal.