:format(webp)/nginx/o/2024/06/01/16114764t1h80c0.jpg)
Reformieakondlase Kristo Enn Vaga avaldus Hanno Pevkuri lahkumise nõudmisega on osa Reformierakonnas pikka aega varjatult toimunud võimuvõitlusest Kallase järglase üle, kirjutab riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa).
Avalduse eesmärk polnud mitte mure julgeoleku pärast, vaid Kristen Michali huvis desarmeerida Pevkur kui juhikandidaat. Käivad poliitbüroo stiilis võimumängud, riigijuhtimine on juba ammu vabakäigul.
Vaga tunnistaski ettevaatamatusest mustvalgel üles olulise asja: riigikaitses valitseb Reformierakonna valitsuses kaos. See valitsus on näidanud käpardlikkust majanduses ja rahanduses. Nüüd on välja tulnud paraku ka suutmatus riigikaitses.
Loetud kuude jooksul on lahkunud või lahkuvad enne ametaja lõppu kaitseväe juhataja, diviisiülem, kaitseliidu ülem, kaitseministeeriumi kantsler. Kriitiline moonavajadus 1,6 miljardit on olnud riigi juhtkonnale teada juba aasta, see ettepanek on ka juba aasta otsa tagasi lükatud.
Ka praegu ei suuda koalitsioon seisukohta selles küsimuses kujundada. Väidetakse, et raha pole. Mis on nende eelistus?
See valitsus on näidanud käpardlikkust majanduses ja rahanduses. Nüüd on välja tulnud paraku ka suutmatus riigikaitses.
Eile oli riigikogus menetluses valitsuse mikromanageerimise tasemel tehtud negatiivne eelarve. Isamaa pakkus välja oma alternatiivse eelarvekava, millega oleks täiendavalt riigi eelarvepositsioon kulude vähendamisega paranenud sel aastal 1,2 ja järgmisel aastal 1,25 protsenti. Need ettepanekud hääletati maha.
Pakkusime ka reformierakonna maksuküüru edasilükkamise. Selle hind eelarvele on kümne aasta vaates kuus miljardit eurot. See olekski ju see riigikaitsemaks, mille puudumist valitsus ettekäändeks toob, et ei saa Eesti kaitsmiseks vajalikke otsuseid teha. Ehk teisisõnu: kas eelistada kriitilisele Eesti kaitsmiseks vajalikule otsusele Reformierakonna valimislubaduse täitmist?
Koalitsiooni häältega ei pandud seda ettepanekut isegi mitte riigikogu saalis hääletusele, kuna kardeti ilmselt distsipliini pärast. Samas, Michal ja Võrklaev, oskamata midagi öelda Rail Balticu 1,8-miljardilisest selgunud raha puudujäägist, kõnelesid enesekindlal moel mingist laenust selle katmiseks. Laenu tuleks võtta küll, kuid riigikaitselaenu. Me oleme juba aasta raisanud.
Räägime Reformierakonna valitsuse prioriteetidest selle nädala seisukohtade valguses. Riigikaitse kriitilise moonainvesteeringu jaoks raha pole, sest muuhulgas:
- Valitsemiskulusid ei tohi vähendada.
- Reformierakonna maksuküür tuleb jōustada.
- Laenu võib võtta küll Rail Balticule, kuid mitte moonahankeks.
Kokkuvõttes, see aasta juhtimiskaost läheb Eestile kalliks maksma.
Küsimus pole eraldivõetuna Pevkuris (kes kahtlemata vastutab), vaid juhtimisvõime ja legitiimsuse aspektist on kogu selle valitsuse aeg läbi. Mida ühiskond arvab, selle kohta anti tagasiside läinud pühapäeval valimistel.