Kristo Enn Vaga viitas oma kirjas Postimehe ajakirjaniku Mikk Salu reedel ilmunud loole «Selle koalitsiooni aeg on läbi». Kuid pigem tuleb nõustuda Mikk Saluga, sest on raske uskuda, et Hanno Pevkuri ohverdamine selle «tõsiseltvõetavuse» ja «juhtimiskvaliteedi» tagasi tooks. Ministrite vahetamine ei saa lahendada probleemi, mis saab alguse peaministrist.
Paraku jääb mulje, et Reformierakonnas ei julge keegi oma juhile karmi tõtt näkku öelda. Selle asemel eelistatakse ministrite ohverdamisega agooniat pikendada. Muidugi vastutab kaitsevaldkonna eest kaitseminister, kuid praegusel juhul see olukorda ei päästa.
Viimase küsitluse järgi usaldab Kaja Kallast 22 protsenti Eesti elanikest, mis tähendab, et peaministri tõsiseltvõetavusest ei ole ammu enam midagi alles ja sellest saab aru valdav enamik Eesti rahvast. Kahjuks meie peaminister ise sellest aru ei saa.
Kümme päeva tagasi tagasi ilmus Atlanticus lugu pealkirjaga «Mida Euroopa kardab». Kaja Kallas rääkis ameerika ajakirjanikule, kuidas ta on istunud koos teiste riigijuhtidega Venemaa ohtu arutades ja on oma märkmikku kirjutanud read: «Mõnede siinolevate riikide jaoks on julgeolekust ja riigikaitsest rääkimine meeldiv intellektuaalne arutelu, meie jaoks on see eksistentsiaalne.»
Kas kellelegi, kes vaatas neljapäevast valitsuse pressikonverentsi jäi mulje, et meie peaministri jaoks on riigikaitsest rääkimine eksistentsiaalne? Kui inimene hakkab irooniliselt rääkima viiekordsest automaksust, kas siis tema jaoks on küsimus eksistentsiaalne?
Hanno Pevkuri ohverdamine valitsuse tõsiseltvõetavust tagasi ei too. Ministrite vahetamine ei saa lahendada probleemi, mis saab alguse peaministrist.