KRISTO ENN VAGA ⟩ Reformierakonna kaitseminister peab võtma vastutuse

Kristo Enn Vaga andmas intervjuud. Foto: Madis Veltman

Täna jõudis Reformierakonna liikmete postkastidesse kiri erakonna riigikogu fraktsiooni liikmelt ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmelt Kristo Enn Vagalt. Vaga seisukoht on, et kujunenud olukorras peaks kaitseminister Hanno Pevkur võtma vastutuse ja tagasi astuma.

Head kolleegid,

Mikk Salu ütleb tänases Postimehes, et valitsus on halvatud ja selle koalitsiooni aeg on läbi. Halvatuse ja läbiolemise üle võib ju diskuteerida, kuid üks on kindel – iga valitsuse aeg saab ükskord läbi ja kui aeg on läbi, siis tuleb uus valitsus. Oleks rumal seda eitada ja uue tulekuks mitte valmistuda.

Viimastel päevadel toimuv arutelu riigikaitse üle on pannud selgelt löögi alla meie erakonna ja Kaja Kallase valitsuse tõsiseltvõetavuse julgeoleku küsimustes. Siit väärikalt väljatulemine vajab selget koordineerimist, mitte edasist laupkokkupõrget riigikaitsejuhtidega ega ebamäärast silumist, et äkki sügisel leiame aega järgmisteks otsusteks.

Esiteks 1,6-miljardilisest lisarahast. Pikalt ettevalmistatud ja ammu valminud ettepanek, mis on kistud avalikkuse ette. Esmase avaliku kommentaari Heremilt selle kohta suudan tuvastada 14.01.2024. Riigikaitsekomisjonile tutvustati seda plaani detailselt 09.05.2024, meie erakonna välis- ja kaitsetöörühmale 03.06.2024.

Kokkuvõtvalt – vajadus seda arutada valitsuse tasemel on olnud, kuid Salmi ja Heremi väitel pole kaitseminister teadlikult seda valitsusse viinud. Kaja Kallas kinnitab, et tema on selle plaani kohta lugenud vaid ajakirjandusest. Tunnustust väärib rahandusminister Mart Võrklaev, kes läks Heremi ja Salmi juurde briifingule, et sellest ettepanekust pilt ette saada. Et sellist koordinatsiooni ei teinud erakonnas vastutav minister, on vale.

Meenutagem aega, kui Martin Helme läks enne eelmisi riigikogu valimisi ründama Martin Heremit, maksis see EKRE-le valusalt kätte.

Jürgen Ligi ütleb alati, et eksperte tuleb kuulata ja neid kaasata, mitte neid eirata ega vaielda. Selle eiramise tulemusel arutab nüüd kogu Eesti 1,6 miljardit ja meie paistame välja kui koordineerimata seltskond.

Oleme kaitseasendis ja poliitikas tähendab kaitseasendis olemine enamasti kaotust. Me oleksime võinud seda protsessi juhtida, nagu 2022. aasta alguses – ohtu tajudes tegi Kaja Kallas 19.01.2022 erakorralised julgeolekut tugevdavad otsused ja ta kehtestas ennast ja Reformierakonda aastateks julgeolekuvaldkonna eestkõnelejaks. Ma ei saa aru, miks nüüd teadlikult seda kuvandit lõhume.

Ukraina abist. Valitsus on eelmise aasta lõpus kinnitanud poliitilise kokkuleppe anda neljaks aastaks, 2024–2027, 0,25 protsenti SKTst Ukraina sõjaliseks abiks. On groteskne lugeda uuest kaitseministeeriumi arengukavast (KMAK), et see rahaline kate on tegelikult vaid 2024.–2025. aastaks. Miks läheb kaitseminister vastuollu omaenda valitsuse kokkuleppega? 
Miks me paneme potentsiaalselt oma peaministri nii kehva olukorda enne järgmise nädala allakirjutamise tseremooniat president Zelenskõiga ja enne tähtsaid arutelusid Euroopa ülemkogul?

Me kõik proovime igatpidi Ukrainat aidata eesotsas Ukraina sõprusrühma esimehe Eerik-Niiles Krossi ja väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga – kuidas nemad peaksid seda oma kolleegidele Ukrainas seletama, et jah, jaanuaris lubasime vähemalt neljaks aastaks teid toetada, aga tegelikult vaatame jooksvalt, äkki võidate varem?!

Lõpetuseks kaitseministeeriumi valitsemisala juhtide erakorralistest lahkumistest. Kantsler Kusti Salm ja kaitseväe juhataja Martin Herem on oma hea töö tulemusel muutunud Eesti ühiskonnas usaldusväärseimateks riigisektori tippjuhtideks. Nendega koostöös on Reformierakonna juhitud valitsused tõstnud eestlaste kaitsetahet, konsolideerinud liitlaste toetust Ukrainale ning muidugi hüppeliselt tõstnud kaitse-eelarvet. Kuid nende kahe mehe ja veel mitme nimeka kaitseväelase järsk lahkumine kinnitab kaost antud valitsemisalas.

Ma siiralt loodan, et me saame kollektiivselt aru, et nendega edasine avalik vaidlemine ja laupkokkupõrge tähendab ainult olukorda, kus poliitik vaidleb eksperdiga – üldiselt poliitik jääb sellises avalikus debatis kaotajaks. Meenutagem aega, kui Martin Helme läks enne eelmisi riigikogu valimisi ründama Martin Heremit, maksis see EKRE-le valusalt kätte. Sarnane kaasus oli Poolas enne nende eelmisi parlamendivalimisi, kui kaitseministri ja kaitseväe juhataja erimeelsused jõudsid avalikkuse ette. Ärme tee sama viga.

Et säilitada Kaja Kallase valitsuse tõsiseltvõetavus ja juhtimiskvaliteet kaitsevaldkonnas, oleks mõistlik, kui kaitseminister võtab vastutuse.

Me peame aru saama, et see 1,6 miljardi plaan ei olnud kellegi isiklik mõttepaber, vaid kaitseekspertide ühistöö, selle koostamist on vedanud ka uus kaitseväe juhataja Andrus Merilo, kes õnneks veel ei ole valdkonnast lahkumas. Seega Merilo sõjalise nõuandjana räägib seda juttu meile kui poliitikutele edasi ja Venemaa sõjamasin töötab ka täiskäigul edasi. Vajame siin selgeid ja läbimõeldud otsuseid. Mul on hea meel, et meie rahandusinimesed fraktsioonis arutavad variante, kuidas seda riigi rahanduse vaatest kõige paremini teha.

Kokkuvõtvalt, et säilitada Kaja Kallase valitsuse tõsiseltvõetavus ja juhtimiskvaliteet kaitsevaldkonnas, oleks mõistlik kui kaitseminister võtab vastutuse, nagu täna ka fraktsioonis räägiti.

Kaitsetahet!