/nginx/o/2021/06/14/13847719t1hf48b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/12/15252716t1h8a68.jpg)
- Eksistentsiaalseteks ohtudeks valmistumine nõuab lisaraha.
- Me ei suuda kaitsekulusid lõputult suurendada.
- 1,6 miljardit on üüratu summa, mida kiiresti ei leia.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm on teinud tavatu käigu ning teatanud lahkumisest, kuna valitsus ei ole tema hinnangul olnud valmis 1,6 miljardi euro eest laskemoona soetama. Mida me selle skandaali kohta teame ja mida mitte, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.
1. Pole kahtlust, et nii poliitikute kui ametnike huvi on Eesti kaitsmine. Selleks on eluline vajadus, sest kõigile on teada, mis juhtus 1940. aastal alanud okupatsiooni käigus. Tänasel juuniküüditamise aastapäeval on kohane seda meenutada.
2. Me räägime eksistentsiaalsetest ohtudest, mille vastu tahame laiapindse riigikaitsega seista. Pole kahtlustki, et see vajab lisaraha, aga me ei tea, kust seda leida.
3. Ühiskond on eksistentsiaalse ohu hirmude küüsis ning see on loonud kõik eeldused ka ebaadekvaatseteks otsusteks. Loomulikult tuleb eksistentsiaalseteks kriisideks valmistuda, kuid hoidkem pea selge.
4. Osa skandaalist on võimendunud peaminister Kaja Kallase isiku tõttu. Vaidlus keskendub sellele, millisel kuupäeval keegi midagi saatis ja millal keegi asju meediast kuulis. Siiski ei saa ükski poliitik öelda, et lisaraha vajadus tuli talle üllatusena.
5. Riigimehed ei lahku sellel hetkel, kui riigi ees on eksistentsiaalsed riskid ning hetkeks on ka raske oma seisukohti põhjendada või lisaraha saada. Enamik kantslereid Eestis võiks samal põhjusel lahkuda ametist vähemalt kolm korda aastas.
6. Me ei tea, miks kantsler Kusti Salm tegelikult lahkus ja kuhu ta tööle asub. Lahkumine ilma tööpakkumiseta ei näi usutav. Kantslerite ennetähtaegne lahkumine on kaitseministeeriumis reegel aastat 2008.
7. Diskussioonist jääb mulje, et pärast kantsler Salmi lahkumist kukub Eesti kaitsmine kokku. Kantsler kaitseministeeriumis ei ole kindlasti viimane kaitseliin või muistne vägilane, kelle lahkumisega lootus kuhtub. Kantsler on ministeeriumi tööd korraldav ametnik.
8. Kindral Heremi ja kantsler Salmi lahkumine satub samasse aega. Võimalik, et põhjus on sama, kuid kindral teatas lahkumisest juba 2024. aasta jaanuaris. On teada, et see pole üheaegne lahkumine.
9. Kantsler Salm on tunnistanud, et talle läks hinge uue juhataja valik üle tema pea. Salmi kandidaadiks oli kindralmajor Veiko-Vello Palm. Olen kindel, et lisaks brigaadikindral Andrus Merilole oleks ka kindralmajor Veiko-Vello Palm olnud kaitseväele hea juht. Talle heideti ette nurgelisust, kuid kindral ei peagi sõbralik ja pehme olema.
:format(webp)/nginx/o/2024/03/08/15934442t1h621b.jpg)
10. Siiski ei valita demokraatliku riigi kaitseväe juhatajat selliselt, et ohvitserid otsustavad, kes on kõige sobivam.
11. Kõik osapooled räägivad summast 1,6 miljardit eurot. Millest see koosneb, me ei tea. Miks mitte 1,7 või 1,5 miljardit? See pole komakoht, nende summade vahele jääb sada miljonit eurot, mis võrdub peaaegu automaksuga.
12. Kaitseministeeriumi eelarve on praegu 1,35 miljardit eurot ehk nööp on suurem, kui pintsak.
13. 1,6 miljardit on üüratu summa. Sellest kõnelemine möödaminnes, justkui riigikaitselaenu võtmine lahendaks kõik mured, on vastutustundetu ja see ei ole «kogu lugu». Teame, et eksistentsiaalse ohu vastu on loomulikult vaja investeerida, kuid teame, et laenud tuleb ka tagasi maksta.
14. Teame, et 1,6 miljardit ei ole võimalik eelarvest kärpimisega leida. See vajab kas laenamist või maksude tõstmist. Ühiskond nõuab avaliku sektori kärpimist, kuid teame, et lisanduv 1,6 miljardit on samuti avaliku sektori kulu.
15. Võite olla kindel, et maksud tõusevad. Foon on selleks ülimalt soodus ning ühiskond on asunud lausa nõudma riigikaitsemaksu.
16. Rahandusminister peab maksutõuse põhjendama ja Mart Võrklaevast saab veel vihatum minister.
17. Valitsus on paljusid maksutõuse varem põhjendanud kaitsekulude kasvuga, kuid samas ei ole need kaitsekuludesse jõudnud. Teame, et osa on läinud muude aukude lappimiseks. Kõigi otsuste julgeolekustamine ei teeni Eesti kaitsmise eesmärki.
18. Ukraina sõja ajaaken hakkas sulguma, vaatamata intensiivsele sõjategevusele. Sarnaselt sulgus valitsuse julgeolekuolukorra mõistmise aken ka 2014 pärast Krimmi okupeerimist ja 2008 pärast Gruusia sõda. Salmi algatatud diskussioon hoiab selle lahti.
19. Alles me vaidlesime, kas sõjaline riigikaitse peaks olema kaks protsenti. Nüüd on 3,4 protsenti ehk tegemist on kõige kiirema valdkondliku eelarve kasvuga Eestis.
20. Kui me ostame 1,6 miljardi eest moona, siis on meil kahtlemata uued vajadused ja mitte väiksemas mahus. Peame mõtlema täna ka valmisolekule ja võimalustele nende rahastamiseks.
21. Homme ikkagi ei alga sõda. Kas Venemaal on tahe? Muidugi on, kuid hetkel võimed ei luba ning meenutan, et oleme NATO liige. Venemaa ei taasta võimet paari aastaga, sest on sõjatehnika kasutamises jõudnud 1950ndatesse.
22. Me ei ole täna samas olukorras kui 1939. aastal. See võrdlus ei ole kohane. Toona oli kindlasti meil võimekas vägi, aga puudusid liitlased. Hetkel ei paista MRP-pakti taolisi osapooli, kes meie saatust kusagil mujal otsustavad.
23. Väidetakse, et 1,6 miljardit laskemoona ostuks heidutab Venemaad. 1,6, 2,6 või 3,6 miljardi eest laskemoona ei heiduta Venemaad ühestki asendist. Lisaks ei ole Venemaa oma tegevustes ratsionaalne ja alati on ka võimalus valearvestuseks, mida juba nägime Ukraina puhul.
/nginx/o/2024/02/22/15903946t1h4f27.jpg)
24. Kõikidest asjadest ei saa avalikult rääkida. Skandaalis kõlasid väited, et rääkimiseks peab Eestis teenistusest lahkuma. See ei vasta tõele.
25. Kantsleri ametiaeg lõpeb 2024. a suve lõpul. Mina ei kujuta ette, kuidas on võimalik kaitseministril ja kantsleril praeguses skandaalis koostööd peaaegu kolm kuud jätkata.
26. Kaitseministeerium tegi ettepaneku, et Ramsteini grupi liikmed maksaksid 0,25 protsenti SKTst Ukraina võidu heaks. Kiiduväärt algatus. Eesti tegi selle sammu ära ning raha maksti läbi kaitse-eelarve. See kantslerile ei sobinud, sest kogu kaitse-eelarve pidanuks kuuluma kaitseministeeriumile.
27. Eesti probleem ei ole mitte kaks või kolm protsenti, vaid 100 protsenti. Mingil hetkel ongi meie varud otsas ning käivituma peab artikkel viis. Soome ja Rootsi liitusid NATOga alles nüüd ning näib, et nemad usuvad kollektiivkaitsesse. Miks meie ei usu?
28. Meil on just see Eesti. Pole mõtet luua illusiooni suurema majanduse ja maksubaasiga riigist. Riigikaitsesse saab rohkem investeerida tugevama majandusega riigis.