LIIVI UUET ⟩ 80 allkirja lugu ehk küüditatavate Läänemaa õpetajate kaitseks

Eestist viidi juuniküüditamise käigus vägivaldselt ära üle 10 000 inimese. Süütute tsiviilelanike massiline vangistamine ja küüditamine on aegumatu rahvusvaheline kuritegu, millele ei saa olla õigustust. Foto: Repro

Juuniküüditamise kajastusi Eestis on uuritud kahtlemata vähem kui sündmust ennast. Valdav on olnud jahmatus ja hirm, kartus järgnevate ööde ja päevade ees. Samas andis see sündmus tõuke vastupanuliikumise laienemisele, kirjutab ajaloolane Liivi Uuet.

Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõja alguseks oli metsades end varjamas juba hulk mehi. Rahvas tundis küüditatavatele kaasa, jaamades seisvate vagunite juurde viidi vett ja toitu, kui võimalik, võeti vastu kirju omastele toimetamiseks. Vähem on teateid muud laadi abistamisest. Ametiasutuste dokumendid 1941. aastast on säilinud vaid osaliselt, dokumente on seetõttu eriti vähe.

Hariduse rahvakomissariaat saatis juba 16. juunil allasutustele ringkirja «töölt kõrvaldatud» töötajatest andmete saamiseks. Vastused on saabunud enamikust maakondadest ja vabariikliku alluvusega linnadest, kõrgkoolidest pole kunstikoolide vastuseid. Kõige enam oli «tööle mitteilmunuid» Tallinnas, 46 inimest. Kokku on vastustes 226 nime. Kuigi inimeste kadumise põhjus oli teada, on isegi salajase kirjana saadetud põhjused enamasti ebamäärased, vaid Pärnu linnas on kusagilt saadud ametlik põhjendus: «Riikliku julgeoleku huvides saadetud asumisele sisemistesse oblastitesse.»