Tagantjärele vaadates näib sama mõistlik, kui Kallas poleks pressikonverentsil Eesti kaitsevõime ja kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi lahkumise teemal üldse sõna võtnudki.
Enne peaministri öeldu analüüsi küsib Postimees aga mõned kontrollküsimused. Kas meil on põhjust arvata, et eelmine kaitseväe juhataja Martin Herem ja lahkuv kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm on meie kaitseväe vajadustega kursis? Jah, kindlasti. Teiseks, kas me peaksime kahtlustama, et kumbki mees on täiendava laskemoona ostmise pakilisest vajadusest rääkinud mingil omakasu eesmärgil? Ei, kindlasti mitte. On näha, et mõlemad on seda tehes pannud kaalule oma isikliku karjääri ja heaolu.
Vaadates meediat ja sotsiaalmeediat, torkab silma kolmapäeval alanud kampaania, mille eesmärk on lahkuvat kantslerit Kusti Salmi lolliks teha. Et ta tegelikult ei ole väga kompetentne ja üleüldse, selliseid asju ei räägita avalikult. Pole raske arvata, kuskohast selline jutt pärineb.
Valitsuse pressikonverentsil kuulsime peaministrilt, et Salmi viidatud probleemist sai ta teada intervjuudest. Ja veel enamgi. «Meil on seadusega paika pandud, kuidas me otsuseid teeme,» pajatas Kallas. «Paraku poliitikud teevad otsuseid. See pole kantsleri otsus. Kui tahad poliitikas olla, siis peab valimistel kandideerima.»
Probleem on olnud kaitseministeeriumis teada, kuid kaitseminister Hanno Pevkur pole lahendusega kaugele jõudnud. Nüüd tuleks teemasse sekkuda kogu valitsusel.
Esiteks meenub seda kuulates vanarahva tähelepanek, millal laps võib rääkida – seoses kana teatud toiminguga. Teiseks, mida teha siis, kui need, kes peaksid otsustama, ei ole paraku otsustanud? Oscarsborgi kindluse komandör Birger Kristian Eriksen käskis 1940. aastal avada tule Norrat ründavatele Saksa sõjalaevadele, uputades raskeristleja Blücheri. Peale sõja lõppu läks ta seetõttu isegi tribunali alla, kuna oli tegutsenud omaalgatuslikult, kuid mõisteti muidugi õigeks.
Probleem on olnud kaitseministeeriumis teada, kuid kaitseminister Hanno Pevkur pole lahendusega kaugele jõudnud. Nüüd tuleks teemasse sekkuda kogu valitsusel. Peaminister ei peaks esinema pressikonverentsil heietustega, et kes, kus, mida ja miks, vaid näitama otsustavust – kui ta ikka tõepoolest on võimeline riiki juhtima. Vajaliku laskemoona ostmine on absoluutne prioriteet. Postimees soovitab, et peaminister kutsuks kabineti kokku ning leiaks rahandusministri eestvedamisel vajaliku 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks. See ei ole suurusjärk, mida kaitseminister saaks kokku hoida ministeeriumi eelarvereal sisemiste reservide arvel.
Vaja on otsustada, mitte jutustada!