Jüri Kuuskemaa ⟩ Taani kuninga aed

Taani kuninga aed, keskel Neitsitorn ja vasakul paistab Kiek in de Kök. Foto: Madis Veltman

Kleio mäletab, kuidas Taani kuninga aed oma nime sai, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Sorteerisin millalgi Tallinna vaadetega tsaariaegseid postkaarte. Üks jahmatas mind, sest pilt ja tekst ei paistnud kokku sobivat. Pildil oli Taani kuninga aia ülemine terrass koos selle taha jääva linnamüüriga, tekst aga kinnitas, et tegemist on hoopiski Kursellide aiaga. Asja süvenedes selgus, et 19. sajandi alguses ehitati lagunenud Neitsitorn ümber elumajaks ning koos selle ees oleva alaga erastati elanikele. Nii tekkis Kurselli aia nimi.

See jäi püsima, kuni Eesti ajal hakati siin ruume rentima kunstnikele nii elamiseks kui ateljeedeks. Sissejuhatuse tegi Paul Raud. Sõja ajal kolis sisse arhitekt Karl Burman, kelle senine kodu Kadriorus Peeter I maja taga sõjas hävis.