/nginx/o/2024/06/13/16148066t1h9e19.jpg)
Äsja teatavaks saanud G7 riikide otsus eraldada Ukraina toetuseks Venemaa külmutatud varade intressidest saadav kasum on samm edasi, kuid siht peab olema võtta kasutusele ka rahvusvaheliselt külmutatud varade põhiosa. Seda rõhutasime täna ka Balti riikide välisministrite ühiskirjas G7 riikidele, kirjutab välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200).
Intressidest saadava kasumi ehk ootamatu tulu kasutamine ei saa olla lõppeesmärk, sest Venemaa tekitatud kahju Ukrainas on kordades suurem. Ukraina ülesehitamise vajadused ületavad juba praegu 400 miljardi euro piiri, kokku võib sõjapurustuste taastamine minna maksma ligi triljon eurot. Seda kõike ei peaks katma ainult lääneriikide maksumaksjad.
Vabal maailmal on ühiselt vaja teha rohkem, kui vaid sõnades Venemaale hukkamõistu ja Ukrainale toetust väljendada. Suudame Ukraina võidule aidata vaid siis, kui tegude ja otsustega selgelt näitame, et agressioon ei tasu end ära ja Putini hirmutamistaktika ei tööta. Ukraina hüvanguks tuleb kasutusele võtta 300 miljardi euro ulatuses agressori rahvusvahelisi külmutatud varasid. Eesti, kus Venemaa külmutatud varade suurusjärguks on ca 30 miljonit eurot, on selles protsessis suunanäitajaks.
/nginx/o/2016/04/07/5240697t1h698a.jpg)