Sellel teel võib siiski tulla üllatusi. Viis aastat tagasi oli suurel koalitsioonil parlamendis 440 häält, kuid von der Leyen sai salajasel hääletusel vaid 383 häält. Kõigile von der Leyeni kandidatuur ei meeldinud ning arvestades, et nüüd on suure koalitsiooni jõud vähenenud 400 häälele, võib tal olla vaja otsida täiendavat toetust.
Häälte arv on vähenenud, sest kolmest suurest parlamendifraktsioonist sai kohti juurde vaid Euroopa Rahvapartei. Sotsid kaotasid neli ning liberaalid koguni 23 kohta. Arvestades ka parempoolse tiiva erilist edu sellistes riikides nagu Saksamaal ja Prantsusmaal, võib eelolevatel aastatel von der Leyenil ette tulla tõrkeid ka liikmesriikide valitsusjuhtide tasandil, kui muudatus peaks kajastuma riigisisestel valimistel. Nagu teame, ongi Prantsusmaa president Emmanuel Macron välja kuulutanud erakorralised valimised.
Seega, juhtkirja alguses toodud väide stabiilsusest iga riigi kohta paika ei pea. Saksamaal ja Prantsusmaal on valijad soovinud muutust, mõnes mõttes võib sama öelda Eesti kohta. Üleeuroopalises vaates on liberaalide kõrval olnud teiseks suureks kaotajaks rohelised, kellel on nüüd Euroopa Parlamendis 17 kohta vähem.
Niisiis, kui von der Leyen soovib leida täiendavaid liitlasi, pole nendeks tõenäoliselt rohelised. Nende mõjujõud on vähenenud ning rohepööre ei meeldi parlamendis tugevnenud paremjõududele. Ilmselt näeme eelolevatel aastatel rohepöörde senisel kujul kalevi alla panemist, mis loodetavasti vähendab igasuguseid Brüsseli plaanimajanduslikke initsiatiive.
Pole mingit kahtlust, et eelseisvad viis aastat on otsustavad küsimuses, kas õnnestub vältida uut suurt sõda Euroopas.