JUHTKIRI ⟩ Brüsseli otsustav valik

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Vastsel Euroopa Parlamendil seisavad ees rasked ülesanded.
• Ursula von der Leyen peaks Euroopa Komisjoni presidendina jätkama.
• Ukraina on hetkel Euroopa põletavaim probleem.

Üleeuroopaline vaade äsjastele Euroopa Parlamendi valimistele kinnitab, et valijad on valinud stabiilsuse. Võimas uustulnukate tung parlamenti jäi olemata ning konservatiivide, sotsialistide ja liberaalide suur koalitsioon tõenäoliselt jätkab, valides Ursula von der Leyeni tagasi Euroopa Komisjoni presidendiks.

Sellel teel võib siiski tulla üllatusi. Viis aastat tagasi oli suurel koalitsioonil parlamendis 440 häält, kuid von der Leyen sai salajasel hääletusel vaid 383 häält. Kõigile von der Leyeni kandidatuur ei meeldinud ning arvestades, et nüüd on suure koalitsiooni jõud vähenenud 400 häälele, võib tal olla vaja otsida täiendavat toetust.

Häälte arv on vähenenud, sest kolmest suurest parlamendifraktsioonist sai kohti juurde vaid Euroopa Rahvapartei. Sotsid kaotasid neli ning liberaalid koguni 23 kohta. Arvestades ka parempoolse tiiva erilist edu sellistes riikides nagu Saksamaal ja Prantsusmaal, võib eelolevatel aastatel von der Leyenil ette tulla tõrkeid ka liikmesriikide valitsusjuhtide tasandil, kui muudatus peaks kajastuma riigisisestel valimistel. Nagu teame, ongi Prantsusmaa president Emmanuel Macron välja kuulutanud erakorralised valimised.

Seega, juhtkirja alguses toodud väide stabiilsusest iga riigi kohta paika ei pea. Saksamaal ja Prantsusmaal on valijad soovinud muutust, mõnes mõttes võib sama öelda Eesti kohta. Üleeuroopalises vaates on liberaalide kõrval olnud teiseks suureks kaotajaks rohelised, kellel on nüüd Euroopa Parlamendis 17 kohta vähem.

Niisiis, kui von der Leyen soovib leida täiendavaid liitlasi, pole nendeks tõenäoliselt rohelised. Nende mõjujõud on vähenenud ning rohepööre ei meeldi parlamendis tugevnenud paremjõududele. Ilmselt näeme eelolevatel aastatel rohepöörde senisel kujul kalevi alla panemist, mis loodetavasti vähendab igasuguseid Brüsseli plaanimajanduslikke initsiatiive.

Pole mingit kahtlust, et eelseisvad viis aastat on otsustavad küsimuses, kas õnnestub vältida uut suurt sõda Euroopas.

Eestile on kindlasti kasulik seegi, kui uus Euroopa Komisjon jätkab jõuliselt Ukraina toetamist. Võib eeldada, et nii see ka läheb, ehkki üllatusi võib tulla Prantsusmaalt, kui riigisisestel valimistel peaks hea tulemuse saavutama Marine Le Peni partei, kes on olnud selles küsimuses palju skeptilisem.

Postimees soovitab meie valitud saadikutel toetada Ursula von der Leyeni jätkamist Euroopa Komisjoni presidendina eeldusel, et kuuleme realistlikku Euroopa majanduse konkurentsivõime parandamise kava ning Eesti huve arvestavat julgeolekupoliitikat. Tülid ning uue komisjoni tööle rakendamise venimine ei ole praeguses rahvusvahelises olukorras kindlasti mõistlik.

Pole mingit kahtlust, et eelseisvad viis aastat on otsustavad küsimuses, kas õnnestub vältida uut suurt sõda Euroopas. Vanade vaenlaste Saksamaa ja Prantsusmaa lepitajana on Euroopa Liit juba õnnestunud. Vaatame nüüd, kas Euroopa Liidul õnnestub kaitsta ohtude eest ka oma välispiire, mille sisse jääb loodetavasti peagi Ukraina.