JUHTKIRI ⟩ Eesti vajab uut kurssi

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Nende valimiste mõjul võib muutuda valitsuse koosseis.
• Reformierakonnal ja Eesti 200-l on aeg sisekaemuseks.
• Eestil on vaja astuda julgeid ja otsustavaid samme.

Valijad on rääkinud. Ning nagu ikka, on selle tulemusena sündinud valimiste võitjad ja valimiste kaotajad. Valimiste suureks võitjaks on Isamaa (21,5 protsenti 2024 vs. 10,3 protsenti 2019), aga ka Parempoolsed, kes uustulnukana kogusid 6,8 protsenti häältest.

Kaotajateks on Reformierakond (17,9 protsenti 2024 vs. 26,2 protsenti 2019) ja Eesti 200, kes kogus vaid 2,6 protsenti häältest. Reformierakond kaotas kahest mandaadist ühe.

EKRE parandas natukene häältesaaki, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond veidi kaotasid hääli, kuid kõigi kolme mandaadisaak jäi eelmiste valimistega võrreldes samaks.

Peaminister Kaja Kallas (RE) nentis kommentaaris Vikerraadiole, et nende valimiste tulemusel ei muutu riigikogu ega valitsus. Formaalselt on tal õigus, nende valimiste tulemusel muutub Euroopa Parlamendi koosseis. Ent võib kindel olla, et nende valimiste mõjul muutub valitsuse koosseis ning juba õige pea. Kindlasti ulatub äsjaste valimiste impulss ka kohalike omavalitsuste valimisteni järgmise aasta oktoobris.

Loomulikult oli Euroopa Parlamendi valimisdebatis põhirõhk Euroopa teemadel ning kohalikel valimistel on põhirõhk kohalikel teemadel. Postimees on pidanud läbi aegade oluliseks neid momente rõhutada. Ent poliitiline loogika juba kord on selline, et ühtede valimiste tulemus mõjutab lainetusena järgmisi, kui just vahepeal ei toimu otsustavat poliitikamuutust.

Reformierakond ja Eesti 200 võiksid vaadata üle poliitilised seisukohad ning ka valida etteotsa uued juhid.

Ilmselt ei ole Reformierakond praeguse juhtimise all võimeline poliitikat otsustavalt muutma ning sama kehtib ka Eesti 200 puhul. Valitsuse otsustamatusest – kasvõi eelarve kärpimise vallas – on viimasel ajal palju juttu olnud. Võib eeldada, et võimalusel soovib Kaja Kallas asuda mõnele kõrgele Euroopa Liidu positsioonile või vähemalt Eesti voliniku kohale Euroopa Komisjonis – ehkki ta ise on püüdnud selles küsimuses hoida madalat avalikku profiili.

Nii või teisiti, Postimees on seisukohal, et Reformierakond ja Eesti 200 võiksid tegeleda valimistulemuste analüüsiga ja vaadata üle poliitilised seisukohad ning ka valida etteotsa uued juhid. Reformierakonna ebaedu üheks põhjuseks on tõenäoliselt Kaja Kallase isik, kuid sellest olulisem veel on olnud Reformierakonna arusaamatu poliitika. Kunagine ettevõtjaid toetanud erakond on viinud olukorra nii kaugele, et üheks suurimaks riskimomendiks peavad majandusinimesed valitsuse ettemääramatut tegevust, mis on kahjustanud Eesti konkurentsivõimet ja ärikeskkonda laiemalt. Tulemuseks oleme saanud vinduva majanduskriisi.

Eestil on vaja astuda julgeid ja otsustavaid samme. Laskemoona ostuks on vaja kiiresti võtta poolteist miljardit eurot laenu; riigi kulud on vaja üle vaadata ning neid olulisel määral kärpida; ebaefektiivne vohama kippuv riigikapitalism ja rohepöördega naasev plaanimajandus tuleb lõpetada. Eesti inimesed pole rumalad ning on endiselt töökad. Neile tuleb üksnes jätta vabad käed omal maal toimetamiseks.