Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

ALEKSANDR ŠIROKOV Laenuintressid tuleks fikseerida

Euribori langetamisest tavatsetakse rääkida, et laenuvõtja saab väiksema intressi. Kahe silma vahele jääb, et samal ajal langeb intress samuti pankades hoiustajatele.
  • Me ei saa kuidagi jagada välismaiste suurpankade optimismi, et nüüd hakkab minema paremini.
  • Euribori muutumine mõjutab väga paljusid eestlasi.
  • Pangad pole oma soovitustes täiuslikud ega erapooletud.

Euribori kõikumine paneb laenuvõtjat kaaluma sama loogikat, nagu soovitatakse elektripaketi valimisel: kui hinna järsk kõikumine lööb rööpast välja, kasuta fikseeritud tariifi, kirjutab Aleksandr Širokov, HLÜ Eestihoius juhatuse liige.

Euroopa Keskpanga teade intressimäärade langetamisest võeti finantsringkondades vastu üpris loiult, sest tõenäoliselt peetakse mõju väikeseks. Kuni sõda räsib jätkuvalt majanduskeskkonda, võivad uued intressilangetused jääda unistuseks ning karta tasub uut tõusu.

Rekordilise nelja protsendipunkti juures püsinud intressimäära langetatakse kõigest veerandi protsendipunkti võrra, mille positiivne mõju majandusele ja inimeste igapäevaelule kujuneb pisikeseks või olematuks.

Pankade silmis konkurendid

Kui tagasihoidliku klassiga eluaseme soetamiseks võetud 100 000 euro suuruse laenu kuumakse tõusis tänu euribori muutusele kuni 250 euro võrra, siis laenuvõtja pere jaoks võis see tähendada kallinemist nädala toidukorvi võrra. Noorele perele, kes pingutab heaolu nimel sageli kuni viimase piirini, mõjub see karmilt.

Eesti keskmise brutokuupalga tõus esimeses kvartalis 8,8 protsenti 1894 euroni jättis euriborist tingitud laenude kallinemise suures osas katteta. Me ei saa kuidagi jagada välismaiste suurpankade optimismi, et nüüd hakkab minema paremaks.

Euribori muutumine mõjutab väga paljusid eestlasi, kellest umbes pooled soetavad kodu laenurahaga. Kuivõrd Eesti laenuturg kujundati seadusandluse abil pankasid eelistavaks, siis valdav osa uue kodu rajajatest võtsid laenu enamasti välismaiste omanikega suurpankadest. Üle-euroopalise pankadevahelise intressimäära euribori kõrge määr toob pankadele kasu, sest nad teenivad intressi tõusult ühtmoodi.

Pangad soovitavad laenutaotlejal parima pakkumise saamiseks esitada laenutaotlus kõigile pankadele ning võrrelda lisaks intressile ka lepingutasusid ja muid laenuga kaasnevaid kulusid. Hoiu- ja laenuühistuid, kelle välja antavad laenud pole seotud euriboriga ja eristuvad stabiilse intressiga, pangad ei soovita. Seega pole pangad oma soovitustes täiuslikud ega erapooletud. Ühistute osakaal laenuturul paistab marginaalne, kui pangad käsitlevad neid sellegipoolest ohtlike konkurentidena.

LHV ja SEB peahooned Tallinnas. Foto illustreeriv.

Eestist on saanud nagu katkuhaige

Kui panga määratud intress koosneb nii euriborist kui ka panga marginaalist, siis ühistu intressi moodustab vaid ühistu marginaal, millega Euroopa Keskpank manipuleerida ei saa. Laenaja võib ühistu puhul olla kindel, et maksab igas kuus just selle summa, mis tema lepingusse kirjutati. Ühistu intressi saab võrrelda elektrienergia püsitasuga, mida näiteks riigile kuuluv Eesti Energia oma klientidele soojalt soovitab.

Eesti majandus kiratseb, sest lisaks välisturgude äralangemisele hoiavad välisinvestorid meist eemale nagu katkutõbisest. Peaksime eelistama valikuid, mille puhul meie endi teenitud raha jääks kodumaale. Hoiu- ja laenuühistute raha pärineb ainult Eestist ja seda kasutatakse siinsamas, kuna seadus keelab ühistutele välismaa tehingud. Tulu, mida ühistud teenivad, investeeritakse või tarbitakse samuti Eestis. Välismaiste suuromanikega pangad seevastu viivad meie abil teenitud kasumi välja, mistõttu jõukus ja heaolu kasvab mujal.

Euribori langetamisest tavatsetakse rääkida, et laenuvõtja saab väiksema intressi. Kahe silma vahele jääb, et samal ajal langeb intress samuti pankades hoiustajatele. Ühistus toimivad hoiuste intressid fikseeritud tariifi põhimõttel – need ei lange.

Võib jääda ekslik mulje, et kui Euroopa Keskpank näiteks 6. juunil peaks euribori langetama, siis inimeste laenumaksed vähenevad juba juulikuus. Igapäevased euribori muutused ei mõjuta laenumakset, mille baasintressiks võib olla 6 kuu või 12 kuu euribor. Seega sõltub laenumakse alandamine lepingu sõlmimise kuupäevast.

Kui Euroopa Keskpank langetab euribori 6. juunil, sinu baasintressi muutmise kuupäevana kehtib aga 5. juuni, siis laenumakse tõenäoliselt hoopis suureneb ning sa maksad pika aja jooksul hoopis kõrgemat intressi, sõltumata asjaolust, et Euroopa Keskpank võib euribori vahepeal mitu korda alandada.

Tegelikult ei võida panga klient odavamat intressi kohe samuti juhul, kui baasintressi muutmise päev on näiteks 7. juuni, sest euribori muutus kajastub alles järgmise kuu intressi arvestuses.

Pank võib muuta laenulepingus kehtestatud baasintressi tüüpi, asendades lepingus kuue kuu euribori kolme või 12 kuu euriboriga. Kuid lepingu muutmine toob laenuvõtjale lisakulu, mille kastmiseks pole selgust, kas euribori väärtus langeb või pöördub taas hoopis tõusule.

Ükski pank ei saa euribori ise alandada

Küll võib alandada laenule kehtestatud riskimarginaali. Kui te olete makseid alati õigel ajal tasunud, pole taotlenud maksepuhkust ning hoidnud püsivat sissetulekut ning laenu tagatised on suurenenud, võib pank kaaluda riskimarginaali alandamist. Kuid taas peab lepingu muutmise eest pangale maksma, mistõttu tasub enne hoolikalt kaaluda, kas lepingu muutmine ikkagi tasub ennast ära.

Senikaua, kui majanduse ebastabiilsus pakub rohkem võimalusi kaotamiseks kui võitmiseks, tasub oma laenumaksed rajada fikseeritud intressidele, millega saab ebameeldivad üllatused ära hoida.

Kommentaarid
Tagasi üles