JUHTKIRI ⟩ Kodukamarast Euroopa lainele

Foto: Postimees

• Isamaa kampaania õnnestus.
• Reformierakonna positsioon nõrgenes.
• Euroopa Parlament säilitas teovõime.

Euroopa Parlamendi valimised Eestis kujunesid siiski hääletamiseks valitsuse ja eriti Reformierakonna vastu ja ses plaanis on Isamaa võit teenitud.

Eriti just valimiskampaania lõpusirgel rõhutas Isamaa, et valitsusparteidele hääle andmine tähendab heakskiitu paljudele siseriiklikult ebapopulaarsetele otsustele ja ilmselgelt see töötas. Oma osa Isamaa võidus ja kahes Euroopa Parlamendi kohas võis olla ka Jüri Ratase sotsiaalmeedia kampaanias.

Ometi peavad Isamaa ja selle saadikud Riho Terras ja Jüri Ratas end nüüd ümber lülitama Euroopa lainele. Riho Terrasel on juba eelnev kogemus Euroopa Parlamendis töötamisest olemas, nüüd peab mõningase õpipoisi rolli asuma Jüri Ratas.

Samas said kaks kohta Euroopa Parlamendis ka sotsiaaldemokraadid, mis tähendab, et neid väga Isamaa vastukampaania ei mõjutanud. Suurima löögi saidki reformierakondlased, jääb näha, kuidas mõjutab ühest mandaadist ilma jäämine peaminister Kaja Kallase šansse saada Euroopa Liidus mingisugune kõrge ametikoht.

Võib ka öelda, et inimesed on harjunud meie Euroopa Parlamendi saadikutega – seitsmest kohast viis läks juba seal olnud saadikutele. Järelikult Euroopa Parlamendi saadikud ikkagi ei jäänud inimestele kaugeks.

Võibolla oleks võinud valimistulemus olla ka teistsugune, kui valimisaktiivsus olnuks suurem. Valimisnädal algul tundus juba, et valimisaktiivsus jääb väga madalaks, aga lõpuks tuli valimistest osavõtt ikkagi napilt suurem (37, 7 protsenti) kui viis aastat tagasi. Kuid Euroopa Liidu keskmisele, 51 protsendile jääb Eesti valimistest osavõtt kõvasti alla.

Võib ka öelda, et inimesed on harjunud meie Euroopa Parlamendi saadikutega – seitsmest kohast viis läks juba seal olnud saadikutele.

Tasub tähele panna ka muidki arenguid Eesti tulevikupoliitika vaatenurgast. Nii sai riigireetmises süüdistatav Aivo Peterson üle 11 000 hääle. Oleks viga sellist häälesaaki ignoreerida ja tuleb nõustuda Viktoria Ladõnskaja-Kubitsaga (PM, 05.06), et paljud venemeelsed valijad ei anna arvamusküsitlustes oma tegelikku arvamust.

Parempoolsed aga said 6, 9 protsenti häältest, mis on selgelt üle riigikogu valimiskünnise. Seevastu Eesti 200 sai vaid 2, 6 protsenti häältest, mis tähendab, et erakond peab tegelema tõsiselt sisekaemusega.

Euroopa tasemel aga langeb Isamaa valimistulemus kokku nende nn emapartei, Euroopa Rahvapartei (EPP) suurenenud kohtade arvuga. Euroopa Parlament paistab esialgsete valimistulemuste põhjal jääma teovõimeliseks ja suuteliseks kinnitama uue Euroopa Komisjoni koosseisu.

Kui aga Euroopa tasemel paremäärmuslaste tõus ei osutunud nii suureks nagu oodatud, siis Euroopa Liidu liikmesriikides eraldi said paremäärmuslased palju kohti juurde. Selgeim märk sellest oli Prantsusmaal, kus valimised kaotanud president Emmanuel Macron kuulutas välja erakorralised valimised. Valimiskaotus tabas ka Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi sotsiaaldemokraate. On selge, et see tähendab nii Macroni kui ka Scholzi positsiooni nõrgenemist Euroopa Liidus ja sel võib olla mõju Euroopa Liidu edasistele sündmustele.

Erinevalt 2019. aastast käib praegu Euroopas täiemahuline Ukraina sõda. Seega langeb uuele Euroopa Parlamendile ka suurem vastutus, ehkki välis- ja kaitsepoliitilised otsused sünnivad suurelt osalt liikmesriikides. Kuid Euroopa Parlament peab hakkama tõsisemalt mõtlema Euroopa Liidu reformimisele, kui tahta edasi minna Euroopa Liidu laienemisega.