Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Enno Kuldkepp Järvselja jahilossi kurvast saatusest

Copy
Järvselja jahiloss valmis 1980. aastal palkidest, mis veeti kokku Eesti metskondadest. Seni kasutasid lossi maaülikooli õppejõud ja teadustöötajad praktikumide ajal.
Järvselja jahiloss valmis 1980. aastal palkidest, mis veeti kokku Eesti metskondadest. Seni kasutasid lossi maaülikooli õppejõud ja teadustöötajad praktikumide ajal. Foto: Sille Annuk

Arusaamatu, miks otsustas Eesti Maaülikool lugeda Järvselja jahilossi renoveerimise mõttetuks ja hoone lammutada, kirjutab ettevõtja Enno Kuldkepp.

2022. aasta mai lõpul osalesid metsanduse 1972. aasta lennu vilistlased pool sajandit pärast tollase Eesti Põllumajandusakadeemia lõpetamist oma pidulikul kokkusaamisel jahilossis koos ööbimiste, saali ning sauna kasutusega. Miski ei viidanud vajadusele, et tuleks ette võtta mingid tõsisemad renoveerimistööd.

Tartu Postimehes on ilmunud kaks kirjutist jahilossi saatusest 20. märtsil ja 31. mail, kuid minu päringutele 22. märtsil ja 25. aprillil ei ole Eesti Maaülikool seni vastanud. Paljude metsameeste mure ei ole saanud vastuseid, miks viidi lossi renoveerimine sellisesse seisu, nagu ta täna on, tegemata eelnevaid uuringuid renoveerimise vajaduse ja võimaluste osas. Samuti selliste otsuste juures tuleks alati kaasata kogukonda, kui tegu on kogukonnale väga olulise objektiga.

Tagasi üles