JUHTKIRI ⟩ Need pole naljavalimised

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Euroopa Parlament otsustab üha rohkemate asjade üle.
• Eestis on EP valimistest oodata ka poliitilist intriigi.
• Väikeriigi saadikud võivad palju ära teha.

Euroopa Parlamendi (EP) valimiste eelhääletus ja veebihääletus on kestnud juba esmaspäevast alates, seega terve töönädala. Nendel valimistel osalemine on tehtud väga lihtsaks, mida soosib ka eripära, et terve Eesti on üks ringkond. Seega võib kõigis valimisjaoskondades valida kõiki kandidaate.

Ometigi pole näha valijate ülearu suurt tunglemist. Madal osalusprotsent on olnud EP valimiste probleem Eestis nende algusest saadik, 2004. aastast. Toona osales üksnes 26,8 protsenti valimisõiguslikest inimestest. Järgmisel kolmel valimisel oli see protsent 43,9 (2009), 36,5 (2014) ja 37,6 (2019).

Reedeõhtuse seisuga oli valimas käinuid natukene üle 17 protsendi valimisõiguslikest. Mõeldes varasemate aastate eelhääletuse statistikale ei liigu me praegu osalusrekordi graafikus. Näib, et inimestele jääb EP siiski kaugeks ja nad ei pea seda ka väga tähtsaks, kuna saame sinna saata vaid seitse liiget, kokku on parlamendis aga 720 saadikut.

EP on siiski ülioluline Euroopa Liidu institutsioon. Esiteks on see ELi organeist ainus, mida inimesed otse valida saavad. Teiseks pole see enam ammu «Miki-Hiire parlament», nagu seda omal ajal kutsuti, pensioneerunud tipp-poliitikute kogu, mis on üksnes suur jututuba, kuid kus ei otsustata õigupoolest midagi.

Aasta-aastalt on EP võimu juurde saanud ning tänapäeval kinnitab ta Euroopa Komisjoni koosseisu, mis pole sugugi formaalsus. Saadikud grillivad korralikult liikmesriikide valitsuste saadetud volinikukandidaate, kellest sugugi mitte kõik pole ajaloos tuleproovile vastu pidanud. Teiseks, parlamendi seadusandlik roll on järk-järgult suurenenud. Parlament menetleb Euroopa Komisjoni algatatud õigusakte koos Euroopa Liidu Nõukoguga ning tema seisukoht on oluline.

Meie tegus esindus Brüsselis ja Strasbourgis on väga oluline praeguses rahvusvahelises julgeolekuolukorras.

Samuti ei vasta tõele, et Euroopa Liidu väikeriigil pole võimalik parlamendis midagi ära teha. Maltast valitakse parlamenti veelgi vähem inimesi kui Eestist, üksnes kuus saadikut. Ometi sai just Malta poliitikust Roberta Metsolast 2022. aastal EP president. Seega, kui valida parlamenti teguvõimsaid inimesi, võib kaartide õige väljamängimise korral mehitada parlamendis vägagi prominentseid positsioone. Nende hulka kuuluvad ka oluliste komisjonide esimeeste või aseesimeeste kohad.

Seega soovitab Postimees minna kõigil kindlasti valima ning valida Euroopa Parlamenti meid hästi esindavaid mehi või naisi. Meie tegus esindus Brüsselis ja Strasbourgis on väga oluline praeguses julgeolekuolukorras. Lisaks, nagu on näidanud viimased Eesti avaliku arvamuse uuringud, pole erakondade ja kandidaatide lõplikud jõuvahekorrad välja kujunenud ning valijate võimuses on näiteks otsustada, kas kaks mandaati saab Reformierakond või Isamaa; või kas Keskerakond saab üldse mandaadi. Ning antud häälte arvust sõltub, milline isik konkreetselt selle mandaadi saab.

Niisiis, minge valima!