JUHTKIRI ⟩ Suveöö kärpeunenägu

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• 2007. aasta majanduskriisi ajal jõudis riik kärpimiseni oluliselt kiiremini.
• Riigieelarve kärpimise fakti kui sellist on Postimees varasemas juhtkirjas kiitnud.
• Ülearune kulutamine tuleb lõpetada ja valitsus peab asuma riigieelarvet otsustavalt kärpima.

Võib-olla mäletate Edgar Savisaare ütlust «olen puhas kui prillikivi»? On sündinud uus Eesti poliitilise retoorika kuldvaramu lause. Kaja Kallas on kommenteerinud koalitsioonipartnerite kriitikat lisaeelarve koostamise kohta järgnevalt: «Mina olen olnud kogu aeg olemas, olen käinud neile peale nagu uni.».

Olgu Savisaarega, nagu oli, kuid 2007. aasta majanduskriisi ajal jõudis riik kärpimiseni oluliselt kiiremini ning kärped olid mahult märkimisväärsemad – ent meid stimuleerisid eurotsooniga liitumise tingimused. Meil polnud teist valikut. Väikesed Baltimaade rahvusvaluutad olid rahaturgudel haavatavad ning võimalik raha väärtuse muutus oleks mõjunud hävitavalt laenuvõtjatele, kuna valdav enamik kommertslaenudest oli juba võetud eurodes.

Praegu aga näib, et valitsusel on puudunud sarnane stiimul. Majanduslangus on kestnud juba... kui kaua? Ning kärbeteni jõuti alles nüüd. Riigieelarve kärpimise fakti kui sellist on Postimees varasemas juhtkirjas kiitnud. Jääme selle juurde: parem hilja kui mitte kunagi ning parem vähem kui mitte midagi.

Ometigi on kolmapäeval valitsuse avalikustatud kärpenumbrid valdkondade kaupa hämmastavad. Postimees tegeles avaldatud informatsiooni põhjal matemaatikaga. Kolm kõige suuremat kärpijat on riigikantselei (eelarve kärpeprotsent on 3,02), välisministeerium (2,22) ning justiitsministeerium (1,88). Protsendilt veelgi väiksema, kuid absoluutnumbrilt kõige suurema kärpe on teinud vabariigi valitsus, kuid näib, et reservfondi arvelt.

Üldpilti vaadates nendib Postimees nõutult, et kärpimine paistab päris kärpimise asendustegevusena.

Hiiglaslik kliimaministeerium on pidanud võimalikuks kärpida 0,42 protsenti eelarvest. Isegi kultuuriministeerium on suutnud kärpida 0,47 protsenti eelarvest. Üldpilti vaadates nendib Postimees nõutult, et kärpimine paistab päris kärpimise asendustegevusena, et keegi ei saaks öelda, et üldse pole kärbitud.

Teame, et kriisist räsitud majanduses on olnud probleeme maksulaekumistega. Lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri on lisaks kärbetele leidnud ka mõningaid täiendavaid laekumisi: näiteks kavatsetakse tõsta Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendide summat ja on arvestatud ka Elering ASi täiendavate dividendidega. Niisiis on oht, et riigimetsa hakatakse veel rohkem raiuma ja tarbijaid ohustab taas elektri ülekandetasude tõus.

Nagu ikka, on seletuskirjas lauseid, mis võivad tähendada kõike ja samal ajal mitte midagi: «Lisaeelarve eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja võimaldada valitsusel reageerida paindlikult erinevatele olukordadele ja vajadustele, mis võivad aasta jooksul esile kerkida.»

Paraku pole mõtet teha illusioone, et lähiajal ootaks meid suur majanduskasv. Seega võib ennustada jätkuvaid probleeme, kui riik kasvatab kulusid kiiremini kui kasvavad maksulaekumised. Tuleb nõustuda Rain Lõhmuse juhtmõttega ERRile antud intervjuus: kui LHV juhatus käituks nagu praegune valitsus, oleksime pankrotis. Mis oleks lahendus? Ülemäärane kulutamine tuleb lõpetada.