:format(webp)/nginx/o/2022/12/01/14997711t1h2ec5.jpg)
Ukrainale suunatud abiinitsiatiivid on hakanud vahepealsest surnud seisust uuesti välja tulema. Selles mõttes tegi otsa lahti USA abipaketi pikalt veninud heakskiitmine aprillikuus, millele nüüdseks on järgnenud mitmed teisedki, eriti muljet avaldava otsustavusega näiteks Rootsi, kirjutab ajaloolane ja kolumnist Mart Kuldkepp.
Puhtsõjaliselt väga olulise tähtsusega on lääneriikide hiljutine luba kasutada vähemalt osa tarnitud vahenditest Venemaa territooriumi vastu. Järjest tõsisemalt räägitakse ka Venemaa külmutatud varade käiku laskmisest Ukraina heaks.
Venemaa ähvardused, et kõigele sellele järgneb mingi ennenägematu eskalatsioon, on nagu ikka tagajärjeta jäänud – kui selleks just mitte pidada sagenenud hübriidrünnakuid väljaspool Ukrainat. Need on andnud aga pigem vastupidise efekti, kriipsutades alla Vene ohu tõsiseltvõetavust isegi nende riikide jaoks, mis ise asuvad sõjatandritest hoopis kaugel. Tegelikult ei saa Venemaa selles liinis väga kaugele minna.
/nginx/o/2016/04/26/5307387t1h0e20.jpg)