/nginx/o/2020/09/04/13322891t1h2dc0.jpg)
/nginx/o/2024/05/30/16108810t1h2da7.png)
- Valitsuse esitatud eelnõu vähendab oluliselt lasteaia hoolekogu rolli.
- Hoolekogu rolli vähendamine võib olla otstarbekas, kuid seda tuleks põhjendada.
- On võimalik, et valetatakse kogemata, sest valitsuse liikmed ei ole võrrelnud eelnõu seadusega.
Riigikogule esitatud alushariduse seaduse eelnõu seletuskirjas väidetakse: «Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 3 on ülesandeid täpsustatud ja neid lisatud. Käesoleva eelnõu eesmärk on suurendada hoolekogu rolli lasteaia tegevuse korraldamisel.» Samasuguseid väiteid võime leida pressiteadetest. Tegelikult on olukord täpselt vastupidine. Lasteaia hoolekogu rolli vähendatakse oluliselt, kirjutab harisussotsioloog Jüri Ginter.
Eelnõu § 19 järgi koostab direktor koostöös töötajatega kodukorra. Kodukorra kehtestab samuti direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 92 järgi aga koostab lasteasutuse kodukorra direktor ja esitab selle kinnitamiseks lasteasutuse hoolekogule.
Eelnõu sätestab, et lasteaia pidaja võib erandjuhul ja direktori ettepanekul, mille kohta on arvamust avaldanud hoolekogu, suurendada rühma piirarvu kuni nelja lapse võrra.
Koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 7 oli rühmade suurendamine aga reguleeritud nii: «Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on valla- või linnavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu (...) lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra (...).»
Eelnõu § 47 lõike 4 järgi kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab munitsipaallasteaia ja -lastehoiu osalustasu ning toidukulu päevamaksumuse. Enne toidukulu päevamaksumuse kehtestamist kuulatakse ära hoolekogu arvamus. Koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 24 oli järgmine sõnastus: hoolekogu otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse.
Mittejuristidele selgitan, et hoolekogu arvamus ei ole siduv ning direktor või lasteaia pidaja võib ikkagi otsustada just nii, nagu heaks arvab. Seadus kohustab vaid arvamust küsima, kuid praktikas on sageli ka nii, et arvamust ei küsita ka siis, kui seadus seda ette näeb ning otsus võetakse vastu hoolekogu ignoreerides ja hoolekogu saab sellest teada alles hiljem.
Hoolekogu rolli vähendamine võib olla otstarbekas, kuid seda tuleks põhjendada, selmet väita riigikogule vastupidist, eeldades, et riigikogu liikmed ei hakka eelnõu teksti kehtiva seadusega võrdlema.
On võimalik, et valetatakse kogemata, sest valitsuse liikmed ei ole võrrelnud eelnõu seni kehtiva seadusega. Isegi see on võimalik, et seletuskirja koostajad ei ole eelnõu kehtiva seadusega võrrelnud.
Siiski on olemas ka võimalus, et selline eksitamine on teadlik, kuna samal ajal kaotatakse lasteaedadest ka pedagoogiline nõukogu ning seletuskirjas seda muudatust üldse ei mainitagi. Parandusettepanekuid, kus on soovitatud pedagoogiline nõukogu alles jätta, pole aga arvesse võetud. Põhjenduseks on väidetud, et direktorile peaks jääma vabadus otsustada, keda ja kuidas ta kaasab.
Olen nõus, et direktorite juhtimisstiil ja hoolekogud on erinevad ning seetõttu võiks jääda suurem vabadus otsustada, kuidas hoolekoguga koostööd teha, kuid sel juhul peaks seaduses olema vastav volitusnorm vastava kokkuleppe sõnastamiseks lasteaia põhimääruses, kodukorras vm, selmet kitsalt ette kirjutada. Nii näiteks võiks lasteaia hoolekogus olla ka kohaliku kogukonna esindaja. Praegu seab nii seadus kui ka eelnõu hoolekogu koosseisule piirid.