Kohe mitu säärast ootamatut sõnumit kõlasid Lavrovi 1. juuni intervjuus projektile «Aegumatu» (Bez sroka davnosti). Kõik pandi lauda juba esimese küsimusega: kui kaugele on ministri arvates jõutud natside poolt Suure Isamaasõja ajal rahuliku elanikkonna kallal toime pandud kuritegude uurimisega?
Tuletan meelde, et Kremli suhtumine Saksamaa poliitikasse ja sakslastesse muutus kardinaalselt pärast Nord Stream 2 ehituse toppamist. Sel kriitilisel hetkel – sõda Ukrainas oli pooleli – tuldi Moskvas järeldusele, et paigalseisu ületamiseks tuleb senisest rohkem rõhuda sakslaste süütundele seoses Teise maailmasõjaga. Nii läkski 2019. aastal lahti sõja ajal okupeeritud NSVLi alade vabastamise järel toimunud sõjakohtute otsuste läbivaatamine ja kui 1944.–45. aastal kõlasid süüdistuseks sõjakuriteod või inimsusvastased kuriteod, siis nüüd kvalifitseeriti need kõik ümber genotsiidiks slaavi või – pisut hiljem – ka laiemalt Nõukogude rahvaste vastu. Neid protsesse on Karjalast Kaukaasiani korraldatud üle 20 ja mõned on täna pooleli. Teemat arendades rääkis Lavrov veel kord läbi jutu sellest, kuidas Saksamaa maksis ühel hetkel kompensatsioone Leningradi blokaadi üleelanud juutidele, ent keeldus maksmast teistele ellujäänutele, sest pidas ohvriteks vaid esimesi.