Mihkel Kunnus ⟩ Poliitikasse siirdunud teadlane tegi populistliku pöörde

ANNELA ANGER-KRAAVI, Cambridge´i ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juht ja Tartu ülikooli väliseesti külalisprofessor. Foto: Erik Prozes

• Annela Anger-Kraavi on teinud kliimamuutuste tõsiduse teadvustamiseks palju.
• Ometi on tal ka suur roll üleraie õigustamisel, mille eest nüüd trhavi peame maksma.
• Õigus oli neil kohalikel teadlastel, kes juba ammu hoiatasid lageraie kliimamõju eest.

Poliitikasse suundunud Cambridge’i teadlane Annela Anger-Kraavi püüab populistlikke loorbereid lõigata hädaga, mida ta ise võimendada aitas, toriseb Fookuse rubriigi «Inimene ja loodus» toimetaja Mihkel Kunnus.

Postimees alustas päris ammu, veel enne koroonapandeemiat, mis elavasse mälusse korraliku lünga lõi, kliimateemalise rubriigiga. Otsa tegi lahti, julgen öelda, kõlavaimate ja kaalukaimate tiitlitega eestlane ses vallas – Cambridge’i ülikooli vanemteadur, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi: «Kliimamuutused. Mis siis ikkagi muutub? Kus ja kuidas?» (PM 14.09.2019). See on väga hea artikkel, parimas mõttes õpikulik. Soovitan väga see veebist üles otsida ja lugeda. Eriti ajal, mil nn kliimaskeptitsism jälle tuure kogub.

Need, kes teemaga juba toona kursis olid, pani aga Annela Anger-Kraavi peagi kahvlisse. Ühelt poolt on lausa suurepärane, et tuleb keegi, kes paneb autoriteetse õla alla üliolulise probleemi teadvustamiseks ja selgitamiseks, teiselt poolt aga osaleb seesama inimene toorelt rohepesus. Nimelt õigustas ta samalt autoriteetselt positsioonilt Eesti metsades toimuvat üleraiet. Näiteks kuuke hiljem, 23.10.2019 sai Delfi Ärilehest lugeda täpse pealkirjaga artiklit «ÜRO kliimateadlaste raport: metsade majandamine leevendab kliimakriisi»: «Cambridge’i Ülikooli kliimateadlane Annela Anger-Kraavi selgitab, et Eesti metsamajandus on suures osas jätkusuutlik. «Eesti metsa tagavara juurdekasv on suurem kui teda raiutakse ning veerand Eesti metsast on vähem või rohkem kaitse all – need on suurepärased näitajad,» sõnab Anger-Kraavi».

Asitõendid on säilinud

Detsembris 2019 tegi ta keskkonnaministeeriumis ettekande, kus ta oma autoriteetselt positsioonilt selgitas, et ka enam kui 11 mln tm raiemahu juures on Eesti metsad süsiniku sidujad (ehk metsade tagavara ei vähene) ja seda vähemalt järgmised sada aastat. See ettekanne on veebist kenasti leitav.

Veebruaris 2020 vahendas seda ka Postimees: «Cambridge’i raport: Eestis võiks raiuda aastas kuni 12 miljonit tihumeetrit» (PM 19.2.2020). Ometi olid Eesti teadlased juba siis ja aastaid enne seda oma hääle kähedaks karjunud. Näiteks TÜ säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald kirjutas samal kuul ERRi samuti täpse pealkirjaga artikli: «Lageraie Eesti metsades võimendab kliimamuutusi vähemalt järgmised 60 aastat» (ERR 06.02.2020).

Nii, sellised sündmused ja uudised olid viis aastat tagasi. Nüüd aga praalib see autoriteetne üleraie mahitaja, kuidas tema kaks aastat tagasi poliitikuid LULUCFi eest hoiatas. Sellest hoiatusest avalikkuses midagi eriti näha ei ole, küll aga see, et 2022. aastal vastas Anger-Kraavi Priit Pärnapuule, et tema ei usu, et Eesti metsaduses LULUCFiga probleeme tuleb: «Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ja metsaosakonda nõustav kliimamuutuste majanduslike mõjude ekspert Annela Anger-Kraavi peavad emiteerimise fakti anomaaliaks, mis kaob tuleval aastal» (ÕL 02.04.2022). Ei kadunud see anomaalia kuhugi, muutus hoopis trahviks. Õigus oli kohalikel teadlastel.