Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Mihkel Kunnus Poliitikasse siirdunud teadlane tegi populistliku pöörde (4)

ANNELA ANGER-KRAAVI, Cambridge´i ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juht ja Tartu ülikooli väliseesti külalisprofessor.
ANNELA ANGER-KRAAVI, Cambridge´i ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juht ja Tartu ülikooli väliseesti külalisprofessor. Foto: Erik Prozes

Poliitikasse suundunud Cambridge’i teadlane Annela Anger-Kraavi püüab populistlikke loorbereid lõigata hädaga, mida ta ise võimendada aitas, toriseb Fookuse rubriigi «Inimene ja loodus» toimetaja Mihkel Kunnus.

Postimees alustas päris ammu, veel enne koroonapandeemiat, mis elavasse mälusse korraliku lünga lõi, kliimateemalise rubriigiga. Otsa tegi lahti, julgen öelda, kõlavaimate ja kaalukaimate tiitlitega eestlane ses vallas – Cambridge’i ülikooli vanemteadur, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi: «Kliimamuutused. Mis siis ikkagi muutub? Kus ja kuidas?» (PM 14.09.2019). See on väga hea artikkel, parimas mõttes õpikulik. Soovitan väga see veebist üles otsida ja lugeda. Eriti ajal, mil nn kliimaskeptitsism jälle tuure kogub.

Need, kes teemaga juba toona kursis olid, pani aga Annela Anger-Kraavi peagi kahvlisse. Ühelt poolt on lausa suurepärane, et tuleb keegi, kes paneb autoriteetse õla alla üliolulise probleemi teadvustamiseks ja selgitamiseks, teiselt poolt aga osaleb seesama inimene toorelt rohepesus. Nimelt õigustas ta samalt autoriteetselt positsioonilt Eesti metsades toimuvat üleraiet. Näiteks kuuke hiljem, 23.10.2019 sai Delfi Ärilehest lugeda täpse pealkirjaga artiklit «ÜRO kliimateadlaste raport: metsade majandamine leevendab kliimakriisi»: «Cambridge’i Ülikooli kliimateadlane Annela Anger-Kraavi selgitab, et Eesti metsamajandus on suures osas jätkusuutlik. «Eesti metsa tagavara juurdekasv on suurem kui teda raiutakse ning veerand Eesti metsast on vähem või rohkem kaitse all – need on suurepärased näitajad,» sõnab Anger-Kraavi».

Tagasi üles