AIMI PÜÜA ⟩ Oleme astunud juba tehisintellekti sajandisse, katsuks nüüd e-eksamitega ka järje peale saada

Noored kasutavad tehnoloogiat pigem mängimiseks, meelelahutuseks ja suhtlemiseks sõpradega, mitte töövahendina. Foto: Peeter Langovits

• Üldhariduskool peab andma vajalikud digioskused.
• Eesti kool pole enam digitehnoloogiate kasutamisel liider.
• E-eksamid muudavad hindamise õppija jaoks objektiivseks.

Üldhariduskool peaks õpilastele algklassidest alates kuni gümnaasiumi lõpuni välja andma eluks, tööks ja õpinguteks vajalikud digioskused, kirjutab haridus- ja noorteameti eksamite ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa.

Kas mäletate aega, kui apteegist ravimi saamiseks tuli esitada arsti täidetud paberretsept? Ega ei mäleta küll. Enamgi veel – oleme rahulolematud, kui ei saa maksta pangakaardiga või kui tuludeklaratsiooni esitamise esimene päev e-kanalid umbe lööb. Meil on digitaalne rahvastikuregister, uutele ilmakodanikele väljastatakse elektroonsed sünnitunnistused, lapsed registreeritakse lasteaeda ja kooli ikka digilahendusi kasutades. Tööandjat huvitab, et töötaja oleks digipädev ja tark arvutikasutaja.

Üldhariduskool peaks õpilastele algklassidest alates kuni gümnaasiumi lõpuni välja andma eluks, tööks ja õpinguteks vajalikud digioskused. Eks seda tehaksegi: arvutiklassid ja digivahendid tundides, e-koolikott, e-õpikud, distantsõppe kasutamine ja tuhat muud pisi-digiasja. Rahvusvaheline PISA uuring on elektroonsena toimunud juba aastast 2016, e-tasemetööd üldhariduskoolides aastast 2017. E-tasemetööd on toimunud samas EISi keskkonnas, kus tehti e-katseeksameid, nii et keskkond oli õpetajatele ja õpilastele tuttav. Selle aasta katseeksamitel osalenud 9. klasside õpilastest oli 96 protsendil varasem e-hindamise kogemus EISis, nad olid eelnevalt lahendanud eksamikeskkonnas arvukalt e-ülesandeid ja teste.

Kõigest hoolimata näitasid e-katseeksamid, et meie koolid ei ole e-eksamiteks valmis juba ainuüksi tehnilise poole pealt: koolidelt saadud tagasiside näitas, et enam kui pooltes põhikoolides ei ole piisavalt klaviatuuriga arvuteid; puuduvad eksami tegemiseks sobilikud mikrofonid ja kõrvaklapid; interneti kiirus ei ole piisav jm.

Selge on, et kui ei jätku arvuteid ühele põhikooli lennule eksami läbiviimiseks, siis ei ole selles koolis piisavalt arvuteid ka õppetöös kasutamiseks. Oleme täna keskendunud ikkagi õpilaste ettevalmistamisele paberi ja pliiatsiga elus hakkama saamiseks. Aga õpilastel on eluliselt vaja teada, kuidas arvutis korrektset teksti luua, kuidas kasutada klaviatuuri, kontrollida loodud teksti ja parandada vigu. Noored pole omandanud seda oskust (ja muidki digioskuseid) ka väljaspool kooli, sest seal kasutavad nad tehnoloogiat pigem mängimiseks, meelelahutuseks ja suhtlemiseks sõpradega, mitte töövahendina. Seda kinnitab ka PISA uuring.

2012. aastal oli Eesti kool digitehnoloogiate kasutamisel PISA uuringus liider, kümne aastaga oleme selle positsiooni loovutanud: 15-aastastest ainult 47,5 protsenti kasutab arvutit õppetöös kas kord või enam nädalas.

2012. aastal oli Eesti kool digitehnoloogiate kasutamisel PISA uuringus liider, kümne aastaga oleme selle positsiooni loovutanud: 15-aastastest ainult 47,5 protsenti kasutab arvutit õppetöös kas kord või enam nädalas. Soomes on see näitaja 74,5 protsenti, Taanis 85,2 protsenti. Eesti 15-aastased kasutavad digivahendeid lausa 36,8 tundi nädalas meelelahutuseks, samas õppetöös keskmiselt 1,6 tundi päevas, mis on uuringus osalenud riikide keskmisest 0,3 punkti vähem.

E-eksamid on 21. sajandi autentne viis suuremahulise riikliku hindamise läbiviimiseks. Hindamisel tehnoloogia kasutamine on ressursisäästlik – e-hindamisel hindab ligi 75 protsenti ülesannetest arvuti, jättes inimesele hindamiseks need ülesanded, mida ei ole mõistlik tehnoloogiaga hinnata või mida me veel niimoodi hinnata ei oska. Võrdluseks: ka teiste riikide haridussüsteemides on juba mindud või ollakse minemas üle e-hindamisele, eri tempos, aga sihikindlalt. Nii on hindamine elektroonne meie naabritel Soomes, Rootsis, Norras. Soomes on gümnaasiumi lõpus toimuvad eksamid elektroonsed juba 2017. aastast, viimasena, vahetult enne koroonapandeemiat digiteeriti matemaatikaeksam.

E-eksamid muudavad hindamise õppija jaoks objektiivseks. Eksaminandi tulemus ei tohi sõltuda sellest, kas ta meeldib hindajale või kas hindaja on karm või leebe. Hindamine peab olema objektiivne ja arvuti hindamine seda on.

Järjekindel, tark digivahendite kasutus õppetöös ning koolide tehnoloogiapargi parendamine peaksid tagama, et arvutist saab põhikooliõpilase koostööpartner nii igapäevaselt kui e-eksamipäeval. Digioskused, sh valmisolek e-eksamite sooritamiseks peavad tekkima ikkagi kooli igapäevase õppetöö käigus, mitte kuidagi muud moodi. Oleme astunud juba tehisintellekti sajandisse, katsuks nüüd e-eksamitega ka järje peale saada.