JUHTKIRI ⟩ Valime Eesti huvid

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Nüüdsetel valimistel on tavalisest suurem kaal.
• Julgeolekuküsimused on muutunud oluliseks teemaks.
• Ukrainas toimuv on Eestile eksistentsiaalse tähtsusega.

Iga hääl loeb – see juba klišeeks muutunud hüüdlause omandab siiski olulise tähenduse Euroopa Parlamendi valimisi ja Ukraina sõda silmas pidades.

Pühapäeval, 9. juunil valivad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud Eestis Euroopa Parlamenti. Sellele on eelnenud eelhääletus ja e-valimised. Ja kuigi Euroopa Parlament võib tunduda meile kauge, asudes vaheldumisi Brüsselis ja Strasbourgis, on nüüdsetel valimistel tavalisest suurem kaal. Seega on suurem kaal ka meist igaühe häälel.

Sest Euroopa Parlamendi valimised ei toimu üksnes Eestis, vaid veel 26 ELi liikmesriigis. Prognoosid ütlevad, et kohti võivad europarlamendis juurde saada just need jõud, kes soovivad ELi lõhestada ja on venemeelsed. Siit lähtub selge oht Eesti julgeolekuhuvidele – venemeelsed ja ELi-vastased jõud ei pruugigi nii väga Moskvale mett moka peale määrida, vaid nad muudavad lihtsalt Euroopa Parlamendi teovõimetuks. Näiteks sai praegune Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen 2019. aastal ametisse vaid üheksa enamushäälega. Kui takerdub Euroopa Komisjoni ametisse saamine või mingi muu oluline hääletus, on Euroopa Liit düsfunktsionaalne. See on aga vesi Kremli veskile. Viimane peab Euroopa Liidu ja selle institutsioonide vastu pidevat infosõda.

Paraku on Eesti osalus Euroopa Parlamendi valimistel 20 aasta jooksul kõikunud 27 ja 43,6 protsendi vahel, mis tähendab, et Euroopa esinduskogu pole Eestis kunagi käinud valimas üle poole valijaskonnast. See aga vähendab europarlamendi legitiimsust. Nüüd ennustatakse osavõttu valimistest üle Euroopa küll umbes 60 protsendi kanti, missugune tulemus annaks Euroopa Parlamendile selgelt tugevama mandaadi. Meenutagem ka, et europarlament on ainus Euroopa Liidu institutsioon, mis on otse valitud.

Aga iga valija võiks mõtiskleda selle üle, kes meie Euroopa Parlamendi saadikukandidaatidest esindaks Eesti julgeoleku- ja majandushuve kõige paremini.

Postimees ei saa ega taha inimestele ette öelda, kelle poolt nad peaksid hääletama. Aga iga valija võiks mõtiskleda selle üle, kes meie Euroopa Parlamendi saadikukandidaatidest esindaks Eesti julgeoleku- ja majandushuve kõige paremini. Lööklauseid on lihtne loopida, hoopis teine asi on teha tööd, sealhulgas liitlasi leides, Eesti julgeolekuhuvide nimel. 20 aastaga peaks meil olema tekkinud ka juba kogemus, kuidas leida meiega sama meelt olevaid saadikuid ja niiviisi oma huve kaitsta. Sest Eestit esindab vaid seitse saadikut.

Nüüdsed Euroopa Parlamendi valimised on erakordsed ses mõttes, et need toimuvad Euroopas möllava sõja taustal. Järelikult muutuvad julgeolekuküsimused kõige tähtsamaks, tahame seda või mitte. Kõik muu on teisejärguline – lihtne oleks hakata taas tegelema mingite pseudoprobleemidega ja endale ses plaanis nime teha. See, mis tundus Brüsseli ja Strasbourgi mullis mõne aasta eest olulisena, pole seda praegu mitte. Ukraina küsimus on midagi, mis on Eestile eksistentsiaalse tähtsusega. Seepärast tasub minna ka valima.