:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7473341t1h9633.jpg)
/nginx/o/2024/04/15/16005737t1hdf80.jpg)
Eesti on oma majanduskasvu poolest ELis eelviimasel kohal, sügisest ootavad prognoosid olukorrale leevendust, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Tellijale
Raul Eamets ⟩ Majanduskasvu ootuses (3)
Eelmise nädala lõpus avaldatud sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmed kinnitasid seda, mida juba kuu alguses teadsime. Me oleme keset pikka vinduvat majanduslangust. Kui kiirhinnag kuu alguses näitas, et majandus kukkus aasta võrdluses 2,1 protsenti, siis reedel avaldatud andmetel oli langus 2,4 protsenti. Kahjuks oleme selle näitajaga ELi punaste laternate seas, sest meist kehvem oli olukord veel ainult Iirimaal, kus langus ulatus pea 5 protsendini. Natuke paremad, aga ikkagi samas «languse liigas» olid peale meie veel Austria, Rootsi, Holland, Soome ja Saksamaa. Kolm nendest on meile väga olulised väliskaubanduse partnerid. Pean silmas Soomet, Rootsit ja Saksamaad. On vana tõde, et kui meie kaubandusparteritel läheb kehvasti, läheb kehvasti ka meil, sest eksport ja import moodustavad väga suure osa Eesti majandusest.
Arvud näitavad sama: nii eksport kui ka import kukkusid, eksport pea 8 protsenti ning import 7 protsenti. Positiivne kogu loo juures on see, et ekspordime rohkem, kui impordime. Eks mingil hetkel hakkab majandus taas kasvama ja kui puhaseksport on positiivne, siis tuleb riiki rohkem raha, kui siit välja läheb.