Juhtkiri ⟩ Riigi silm ka pangakontodele

Päeva karikatuur, 3. juuni. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Maksu- ja tolliamet tahab pankadelt saada koondinfot pangakontodelt läbi liikunud raha kohta. Sel moel loodavad ametnikud takistada käibe varjamist.

Ettepanek tähendaks sihitud andmevahetuse korraldamist kommertspankadega, mis näitaks, kui palju raha ettevõtte pangakontolt aastas läbi liigub. Samuti on kõlanud idee, et sama võiks teha ka eraisikute kontodega.

Ameti esindajad räägivad juba mõnda aega sellestki, et ettevõtetel tuleks deklareerida kõigi oma arvete teised tehingupooled. Praegu kehtib see nõue enam kui tuhande euro suuruste arvete puhul.

Ametnikud õigustavad selliseid ettepanekuid mõistagi riigieelarve olukorraga. Kuna see on väga pingeline, siis on kõigi maksude kokkukogumine muidugi iseäranis oluline.

Maksu- ja tolliameti asejuht Raili Roosimaa on kommenteerinud, et täiendavad andmed aitaks maksuametil täiendada oma riskimudeleid. See lubaks ametnikel rohkem tegeleda probleemsete maksumaksjatega ja tülitada vähem neid, kellel kõik on korras. Siinkohal võib ehk tekkida kiusatus irooniliselt lisada, et viimastel pole ju ometi midagi varjata.

Mõni majandusanalüütik või koguni minister võib ehk rääkida vajadusest tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet, aga igasugune ülereguleerimine ja paisuv bürokraatia ei tule sellele kindlasti kasuks.

Võtame siia juurde hoopis teisest valdkonnast kava katta Eesti maanteed kaameratega, mis mõõdaks autode keskmist kiirust – ka korralikul autojuhil nimelt polevat midagi varjata. Kui uudised sääraste plaanide koostamise või ka elluviimise kohta tuleks Hiina rahvavabariigist, siis poleks midagi imestada, seal ongi hoopis teised kombed. Ent neid arutatakse Eestis, kus valitsuse kolmest erakonnast kaks nimetavad ennast liberaalseks.

Väidetavalt juba olevat enam kui pooltel ELi riikidel mingi sarnane lahendus ettevõtete pangakontodel liikuvate summade jälgimiseks. Isegi kui see nii on, pole ka see veel põhjus seda meil kasutusele võtta.

Andmevahetuse idee vastu ongi sõna võtnud pangaliit, kelle meelest tuleb selle mõistlikkust enne analüüsida tervest reast vaatenurkadest, nagu pangasaladus, isikuandmete kaitse, eraelu riive, meetme proportsionaalsus, halduskoormus ja kaasnevad riskid. Praegu pole veel seda tehtud ja nii pole üldse selge, kas see tõesti lihtsustaks maksumenetlust, nagu usuvad ametnikud.

Igal juhul tähendaks see järjekordset lisandust meie elukorraldust piiravate reeglite rägastikku. Mõni majandusanalüütik või koguni minister võib ehk rääkida vajadusest tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet, aga igasugune ülereguleerimine ja paisuv bürokraatia ei tule sellele kindlasti kasuks.