Ljubov Kisseljova ⟩ Kas Tartus võiks olla Puškini või Bulgarini kool?

Tartu Aleksander Puškini kooli silt. Foto: Margus Ansu

Ettepanek anda mõnele Tartu koolile Faddei Bulgarini nimi oleks ilmselt ka Bulgarinit ennast üllatanud, kirjutab Tartu Ülikooli vene kirjanduse emeriitprofessor Ljubov Kisseljova.

Maitse üle ei vaielda – kellele meeldib Puškin, kellele Bulgarin. Arvan, et igaüks, kes on lugenud viimase kohta Vikipeediast, saab aru, et jutt on mehest, kes muutis mitu korda oma poliitilist suunitlust ja asus lõpuks tööle Vene impeeriumi poliitilises politseis. Tema kirjad ning agentuurmärkmed, mis said esitatud aastatel 1826–1853 Keiserliku kantselei kolmandasse osakonda (Jaan Krossi romaani «Keisri hull» lugeja teab, mis see on) – kord omal algatusel, kord tellimusel – ilmusid 1998. aastal 700-leheküljelisena, paksu köitena. Oma kaasaegsetelt sai Bulgarin hüüdnime «Vidocq Figljarin» (Vidocq – prantsuse detektiivi Eugène-François Vidocq’i nime järgi, Figljarin – venekeelsest sõnast «фигляр», mis tähendab siinkohal teesklejat ning kahepalgelist inimest). Nii on pealkirjastatud ka tema agentuurmärkmete köide.

Võim vajab alati oma legitiimsuse tõestamist ja meelsasti kasutab kirjanike autoriteeti oma eesmärkidel. Selline oli kord keiser Nikolai I, selline on ka praegune Venemaa valitseja, kes ei kõhkle tsiteerimast Puškinit ja enamasti kohatul moel!