Kristjan Järvan ⟩ Paet ja Kaljurand ehk kuidas tegevusetus toob hääli ja bürokraatiat

Kristjan Järvan Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Abstraktsed loosungid ja vastutusest eemalehiilimine toob europarlamendi kahele favoriidile ohtralt poolehoidu, kirjutab Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa).

Kuigi kodanikele võivad poliitikud tunduda ühtse massina – võta üks ja viska teist –, siis poliitikute endi seas jagunevad kolleegid üldistatult kolme kategooriasse. On muutuste elluviijad, on järgijad ja on kõndivad valimisplakatid. Kõigil neil on poliitmaastikul oma roll – muidu need arhetüübid oleksid juba välja surnud. Järgnevas artiklis avangi neid kategooriaid veidi valijale ja selgitan, miks abstraktsed loosungid ja vastutusest eemalehiilimine toob europarlamendi kahele favoriidile ohtralt poolehoidu.

Kes on muutuste elluviijad? Hea näide on Mart Laar. Viia ellu olulised reformid, mis teevad riiki paremaks, on iga poliitiku unistus. Kes meist ei tahaks tunda, et ta teeb maailma paremaks? Tihti saavad valituks nii-öelda uued jõud, kes valimistel lubavad, et kõik on võimalik ja et nende võimule pääsemisel läheb kõik kohe paremaks. Mõnikord satutakse ka kohe täitevvõimu juurde. On näiteid nii tänasest riigikogu koosseisust kui ka mitmest varasemast.