Meinhard Pulk ⟩ Pikad juhtmed saavad Eestile veel saatuslikuks. Läänemaailmale samuti

Diviisi suurtükiväepataljon katsetas uut kaudtule laskemoona. Kuid viimast läheb palju juurde vaja. FOTO: Kaitsevägi Foto: Kaitsevägi

Kaitseväe juhataja Martin Herem ja Reformierakond on viimased nädalad vaielnud, kas riigirahanduse kehva seisu taga on kaitsekulude tõstmine kolmele protsendile või mitte. Minevik minevikuks. Tulevikku vaadates võib öelda, et kaht kriitilist teemat, riigi rahakott ja Eesti sõjaline võime, ja nende üle otsuste tegemist ühendab üks paha omadus: silmatorkav uimerdamine. Või siis lõppematu tulekahjude kustutamine, kust otsast vaadata, kirjutab ajakirjanik Meinhard Pulk nädalakommentaaris.

Aprillikuus kirjutas Postimees, et koalitsioon läheneb poliitilise pankroti piirile, ühtegi suurt otsust riigirahanduse kohta pole suudetud pärast eelmise aasta võimuläbirääkimistejärgset maksutõusu paketti teha. Kõik ootavad «midagi», süüdistavad teineteist. Ligi kuu aega hiljem lepitakse kolme nädalaga kokku 175-miljoniline negatiivne lisaeelarve. Et kustutada taas üks puhkenud tulekahju, seekord see, et Eesti eelarve puudujääk jääb loodetust kehvema majanduse tõttu Euroopa Liidu reeglitest välja. Iseenesest võib siingi küsida, miks lisaeelarve üldse nii viimasele hetkele jäeti: tuli ju mängu muutnud majandusprognoos välja juba märtsi lõpus. Tulemuseks järjekordne laupkokkupõrge. «Ma ei tea, kus on poliitiline tahe. Ma ei tea enam, kellega läbi rääkida. Ma ei tea, kas need inimesed, kes on augustis otsustamise juures, on samad inimesed, kes on praegu otsuste juures. Ma ei tea, kas Kaja Kallas on mõtetega siin või juba hoopis kusagil mujal teises ametis,» ütles Margus Tsahkna (Eesti 200).

Tulekahju jokitati ära ehk Eesti leiab 175 miljonit – mis, nagu korduvalt öeldud, on kogu eelarve lõikes kommiraha –, et vähemalt sel aastal ELi rikkumismenetluse ohust pääseda. Protsess ise aga murendas jälle valitsuse tõsiselt võetavust. Ühelt poolt isiklike suhete tõttu, teisalt on tulemus omamoodi pudru ja kapsad, kus justkui lubati, et teenuste pealt ei kärbita, aga päev pärast lisaeelarve kokkulepet rääkis näiteks sotsiaalkindlustusameti juht Maret Maripuu, et löögi alla satuvad laste rehabilitatsiooniteenused, erihoolekanne, perelepitus, lastemaja, hingehoid jm.