Urmas Varblane ⟩ Mida on Eesti rahandusel õppida Rootsi kogemusest?

Akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Foto: Kristjan Teedema

Eestil tasub õppust võtta Rootsilt, kus on aastaid olnud ühiskondlik kokkulepe eelarvedistsipliini osas, kirjutab akadeemik, TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.

Eestis on muutunud lausa igapäevaseks aruteluteemaks riigi rahanduse tasakaalustatuse ja avaliku sektori võlgnevuse küsimused. Olime aastakümneid kuulsad selle poolest, et suutsime hoida riigieelarve tasakaalus ja avaliku sektori võlg oli nullilähedane. Kuid viimastel aastatel on eelarve puudujääk kiiresti kasvanud ja selle katmiseks tuleb üha rohkem raha laenata.

Meil on tavaks erinevatele küsimustele lahendusi otsides heita pilk Põhjamaade poole. Nad on olnud meile ühiskonnakorra mudeliks, kus inimeste heaolu suudetakse hästi hoida tasakaalus nende panusega ühiskonna arendamisse. Järgnevas kommentaaris püüan vastata küsimusele, millist eeskuju annavad Põhjamaad meie riigi rahandusele? Ajendi artikli kirjutamiseks andis selle aasta veebruaris Tallinnas Eesti Pangas toimunud seminar, millel esines Rootsi Keskpanga (Riksbanken) president Erik Thedéen. Pärast tema ettekannet Rootsi majanduse hetkeolukorra kohta küsisin temalt, kuidas see on nii õnnestunud, et Rootsi avaliku sektori võlg on juba 20 aastat püsinud alla 40 protsendi (võrdluseks lugejaile – Euroopa Liidu keskmine on kõvasti üle 80 protsendi sisemajanduse kogutoodangust).