RAINER SAKS ⟩ Ukraina löögid Venemaa tuumaheidutuse pihta

Rootsi ja Prantsusmaa on lubanud Ukrainal rünnata enda antud relvastusega sõjalisi sihtmärke Venemaal, teised liitlased on loaga järgnenud või järgnemas. Foto: PAUL DZA / SIPA

• Ukraina on rünnanud edukalt Venemaa kaugseire radareid.
• Taani teatas, et Ukrainale üle antavate F-16 lennukitega võib rünnata sihtmärke Venemaal.
• Ukraina korraldas mitu edukat õhurünnakut Krimmis.

Washington Post avaldas viitega oma allikatele teate, et USA presidendi administratsioonis on rahutust Ukraina rünnakute pärast Venemaa kaugseireradarite vastu. Kuna Venemaa kaotab seeläbi osa oma tuumaheidutusest, muudab see USA ametnike arvates strateegilist olukorda ebakindlamaks, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Venemaa muide ei saa tunnistada, et Ukraina on mingite primitiivsete vahenditega asunud hävitama tema strateegilist heidutust ja et Venemaal on sellega seoses probleeme. Lisaks ei saa nad jätta oma kodanikele muljet, et nende «võitmatu» armee ei suuda selliste õhurünnakutega toime tulla. Tegemist on seega Ukraina poolt väga targasti valitud sihtmärkidega. Vene armee kasutab neid radareid õhurünnakute läbiviimiseks Ukraina vastu ehk siis nende ründamine on igal juhul sõjaliselt põhjendatud.

Arvestades seda, et viimaste päevade kommunikatsioon strateegilisel tasandil on pannud Venemaa surve alla ning et Washingtonis on avaldatud muret tuumatasakaalu pärast, võib eeldada, et Venemaa püüab lähimate nädalate jooksul jõulisemalt kasutada tuumasantaaži lääneriikide mõjutamiseks.

Eile ilmus uudistesse USA allikate info, et USA president kaalub võimalust anda Ukrainale õigus kasutada nendelt saadud relvi rünnakuteks sõjaliste objektide vastu Venemaa territooriumil [hommikul saabuski vastav teade – toim]. Taani teatas, et Ukrainale üle antavate F-16 lennukitega võib rünnata sihtmärke Venemaal. See nagu osundaks, et USA on sellise otsusega nõus.

Venemaa loodab siiski veel Ukraina alistada

Juuni keskel algav rahukonverents Šveitsis sunnib Venemaad aktiivselt tegutsema, et selle toimumist marginaliseerida. Venemaa välisminister teatas, et Venemaa arvates võiks Hiina RV korraldada rahukohtumise, kus osaleksid Venemaa ja Ukraina. Lisaks ähvardas Venemaa välisminister edasise sõjalise abi andmise korral tuumaeskalatsiooniga.

Antud juhul ei ole põhiline see, et Venemaa väljakäidud Hiina vahenduse taga puudub reaalne protsess. Oluline on, et Venemaa lihtsalt kordab oma ultimaatumit Ukraina alistumiseks ja mitte mingeid reaalseid läbirääkimisi ta ei taotle. Esialgu on Venemaa juhtkond veendunud, et nende armee suudab veel edeneda ning suruda Ukraina juhtidele peale Venemaa poliitilise tahte.

Ukraina sõjaväeluure allikad edastasid eile Ukraina meediale info, et 30. mai rünnakus hävitati meredroonidega Krimmis kaks Vene «Tunets»-tüüpi patrullkaatrit. Neid kaatreid kasutab Venemaa ilmselt merel muu hulgas ka droonidevastaseks võitluseks.

Krimmi poole teel olevatest droonidest oli Vene sotsiaalmeedias juba teateid enne nende jõudmist Krimmi ja Vene laevastik on teinud ka ühe postituse, kus õhudroon hävitab Ukraina meredrooni. Näib, et enam droone jõudis siiski soovitud sihtmärgini. Ka eile Kertši piirkonnas toimunud rünnaku kohta on teada, et sealses sadamas sai kahjustada mitu patrullkaatrit ja vähemasti kaks raudteepraami.

Juba Nõukogude Liidu ajal oli seal sadamas välja arendatud taristu, et vedada praamidega ronge üle Kertši väina. Ukraina armee teatel oli eesmärk rünnata Kertši sadama infrastruktuuri, kuna Venemaa toimetab praamidega kohale olulist sõjavarustust. Praeguse info põhjal on praamide töö peatatud. Selle rünnakuga seoses kasvab ka surve Vene väejuhatusele Krimmi silla teemal.

Mitmes meediaväljaandes on ilmunud lood, kuidas Venemaa on kohe lõpetamas Mariupolist Venemaale viiva raudtee ehitamist. Kuid ka see uus raudtee on Ukraina rünnakutele väga haavatav. Krimmi viimased rünnakud tõendasid taas, et Vene õhutõrje ei suuda tabada ATACMSi rakette, aga ka mitmeid Ukraina toodetud droone. Tõenäoliselt hävitati rünnakutega Kertši piirkonnas suurem osa seal paiknenud õhutõrjevahenditest.

Venemaal oli eile drooni- ja raketirünnakuid mitmes kohas: Kertši vastas üle väina ja Venemaal Tamani poolsaarel, kus droonid tabasid naftahoidlat. Mitmeid plahvatusi oli Ukraina-lähedastes Venemaa linnades, sealhulgas ka Rostovis, Novorossiiskis ja Krasnodaris. Esialgsetel andmetel rünnati peamiselt naftatoodete hoidlaid. Droonidega tabati naftahoidlaid Kerstši väina ääres Venemaa sadamas Kavkaz. Viimase kahe ööpäeva rünnakud näitavad, et Ukraina väejuhatus üritab peatada kütusevedusid Vene armeele lõunarindel.

Vene armee omakorda korraldas S-300 rakettidega rünnaku Harkivi linnale. Kiievit rünnati ühe ballistilise raketiga, mille õhutõrje hävitas. Ilmselt testiti, kas Ukraina õhukaitse on rünnakuks valmis. Õhukaitse hävitas täna öösel ka neli Iraani drooni Ukraina keskosas.

Rinnetel jätkab Vene armee rünnakuid keskmise aktiivsusega

- Harkivi suunal olulisi muudatusi rindejoonel ei ole. Ukraina armee info põhjal koondab Vene armee uusi vägesid Harkivi oblasti põhjapiirile. Neid võib käsitleda kui reservi, millega aktiviseerida rünnakud Harkivi suunal.

- Svatove ja Sjevjerodonetski piirkonnas langes Vene üksuste rünnakute aktiivsus Kupjanski suunal. Vene armee kaotused on nädala jagu päevi olnud väga suured ning ilmsesti on vaja rünnakute jätkamiseks uusi reserve. Lõmani linna suunas oli Vene üksuste aktiivsus tavapärasest madalam ja suuri muutusi ei ole. Aktiivsed rünnakud toimusid Siverski suunal, kus põhilised võitlused käivad Bilohorivka küla pärast.

- Bahmuti piirkonnas jätkusid lahingud Tšassiv Jari linna idaservas ning eile suudeti kõik Vene üksuste rünnakud tõrjuda.

- Oma peamise jõupingutuse tegi Vene armee Avdijivkast lääne suunas liikumiseks, aga edu ei näi neil olevat. Lõuna pool käivad võitlused Krasnohorivka küla pärast ja olukord on suures plaanis endine.

- Lõunarindel jätkab Vene armee pealetungi Staromajorske suunal, kuid tulemusteta. Ilma tulemusteta on ka rünnakud Dnepri idakaldal Ukraina positsioonide suunas.

Eelmisel nädalal toimus üks Ukraina raketirünnak okupeeritud Luhanskis, kus tabati väidetavalt Vene armee kohaliku juhtkonna kogunemist. Teiste hulgas oli koosolekul ka üks kindralpolkovnik. Eile ilmusid sotsiaalmeediasse postitused, kus teatati ühe kindralpolkovniku langemisest. Võimalik, et tegemist on selle sama Luhanski juhtumiga.