/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/17/12173727t1h00bd.jpg)
Juhtum väikepoes pani mõtlema, et kas me riigina toetamegi odava ja kergesti kättesaadava alkoholiga võitlust sõjastressi, majanduslangusega seotud ohtude, maksutõusude ja kärpehirmudega, arutleb Postimehe ajakirjanik Aivar Reinap.
Aivar Reinap ⟩ Südikas ukrainlasest kassapidaja (24)
Paar päeva tagasi juhtusin kodulähedases väikepoes ootamatusse olukorda. Kassasabas seistes olin süvenenud oma mõtetesse, kui kuulsin äkki hiiglase mõõtu mehe kõrgendatud toonil ähvardust, et mis mõttes te mulle viina ei müü!
Kassapidaja oli ukrainlasest nooruke naine, kes on suhteliselt lühikese ajaga õppinud ära eesti keele ja särab tavaliselt kliente teenindades. Nüüd pidi ta saama hakkama selgelt joobes mehega, kes tahtis osta peaparanduseks pudeli viina. Ta ei püüdnud konflikti vältides kohalikule püsikliendile meeldida ja vaikselt painduda, vaid teatas resoluutselt: «Te olete purjus! Ma ei tohi teile alkoholi müüa!»
Olin üllatunud, sest mul oli seni jäänud mulje, et müüjad müüvad kõike, kui vaid ostjaid oleks.
Purjus mees oli juba muutunud suhteliselt agressiivseks ja ründas vaprat naist verbaalselt täiega, kuni poes tekkis kollektiivkaitse noorukese müüa toetuseks. Üks mees, kes polnud ka kõige kainem, ütles hiiglasele: «Kas sa aru ei saa, et ta ei tohi sulle viina müüa!» Vanem naisterahvas lisas: «Te olete ju nii purjus, et rohkem te küll juua ei tohi!» Lisaks kõlas veel toetavaid hääli kassapidaja kaitseks. Purjus hiiglane, nähes ootamatut vastasrinnet, mühatas midagi, jättis viinapudeli kassasse ja lahkus tuigerdades poest.
Kassapidaja näole tuli siiras naeratus, et ostjad tema kaitseks välja astusid ning ka meie olime rahul, et konflikt õnnestus rahumeelselt lahendada ja inimesed julgesid sekkuda.
Kas müüme majanduskasvu toetuseks ja depressiooniga võitlemiseks üha uue ja uue pudeli või proovime sellega võidelda?
Purupurjus inimesele viinamüük ei ole ju keelatud mitte kellegi kiusamiseks, vaid inimese enda elu kaitseks. Võimalik, et see pudel võinuks saada viimaseks piisaks, mis mehe eluküünla oleks kustutanud.
Kohaliku poe ümber on suvel suhteliselt palju joomahuvilisi ning ka poes on alkoholinurgas sagimist märgata pea kogu aeg, mistõttu mind ei üllatanud sel nädalal sotsiaalministeeriumis taas kõlanud häirekell alkoholikahjude hüppelise tõusu tõttu. Eks ajad ongi keerulised – sõjastress, majanduslangusega seotud ohud, maksutõusude ja kärpehirmud ehk kõik see panebki jooma. Masenduse ja depressiooni eest arsti juurde abi saama jõuavad vähesed, mõned lähevad ka metsarajale jooksma, kuid paljud haaravad lihtsama võimaluse ehk pudeli järele, mis pole aga kindlasti ei konkreetsele inimesele ega ka riigile heaks lahenduseks.
Alkoholi hind on tormilisele inflatsioonile vaatamata jäänud suhteliselt odavaks ja kergesti kättesaadavaks «ravimiks» paljudele, mida kinnitab ka sel nädalal avaldatud värske analüüs. Kas vaatame seda tuimalt kõrvalt ja müüme majanduskasvu toetuseks ja depressiooniga võitlemiseks üha uue ja uue pudeli või proovime sellega võidelda? Noor kassapidaja igal juhul julges vastu seista ja andis lootust.