Erukindralleitnant Ben Hodges, endine USA Euroopa vägede komandör, on korduvalt kritiseerinud USA poliitilist juhtkonda, et nad on sõnastanud enda jaoks mitmesuguseid piiranguid, mis on julgustanud Putinit sõda jätkama. Üksteise järel on nendest piirangutest loobutud, kuid see on tulnud kaotatud aja ja Ukraina kaitsjate elu hinnaga.
Neid piiranguid on lääneriikide liidrid iseendale kehtestanud, kartes konflikti eskaleerida, täpsemini, kartes Venemaa tuumanuia, millega sealne juhtkond on igal võimalikul juhul vehkinud. Kuid tuletame meelde, et olukorda pole enam võimalik eskaleerida: Ukrainat ründas imperialistlike ambitsioonidega Venemaa ise ning ta pole endale seadnud mingeid piiranguid ei rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud relvastuse kasutamisel ega tsiviiltaristu ründamisel.
Lääneriigid peavad lubama Ukrainal Ukrainale antud relvastusega rünnata sõjalisi objekte Venemaal, kust lähtub rünnak Ukraina vastu.
Ainsaks piiranguks on olnud sellesama tuumarelva kasutamine. Nagu Ben Hodges on öelnud, mõjub tuumarelv kõige paremini heidutusvahendina: kui ta on olemas, aga teda ei kasutata. Näib nii, et Venemaa on suutnud tõepoolest läänt tuumarelvaga heidutada, pidurdades kohest piiramatut relvaabi. Kuid tuumarelva kasutamine – ka taktikalise tuumarelva piiratud kasutamine Ukrainas – ei annaks Venemaale mingit kasu.
Esiteks ei meeldiks see muidu Venemaad toetavatele hiinlastele, sest tuumalöök on nende ülioluline punane joon. Teiseks võib tuul kanda radioaktiivse saaste ka Vene vägede peale või koguni Venemaa territooriumile ning rünnaku tagajärjeks oleks laastatud maa, millega okupantidel pole suurt midagi teha. Pealegi pole mingit kahtlust, et Venemaa tuumarünnak Ukraina vastu ei murraks ukrainlaste kaitsetahet, sest neil lihtsalt pole midagi kaotada. Ja kolmandaks, kuuldavasti on USA lubanud anda tavarelvastusega hävitava löögi kohta, kust lähtus Venemaa tuumarünnak.