MARIA ŽURAVLJOVA ⟩ Noorte kuritegevuse ja tõrjutuse enetamiseks on lahendus, mida Eesti pole taibanud ära kasutada

Narva raekojaplats, mille servas asuvad uus kolledžihoone ja renoveeritud raekoda, on saanud Narvas nii kohalikele elanikele kui linna külalistele menukaks kogunemispaigaks. Foto: Ilja Smirnov

​Eesti meedias on viimastel kuudel ilmunud mitu lugu noorte radikaliseerumise ja üha suurema tööturust kaugenemise kohta. Ka mujal Euroopas on näha märke sellest, et noorsootöö puudujäägid on toonud kaasa tõsiseid tagajärgi – noorte kinnipeetavate arvu kasvu, noorte proteste ja üldist rahulolematust, kirjutab Maria Žuravljova TÜ Narva kolledžist.

On meie valik, kas peita pea liiva alla, süüdistada noori endid ja nende perekondi või teadvustada, et noorte eiramine ja tähelepanuta jätmine võib kaasa tuua palju sotsiaalseid probleeme.

Näiteks Austraalias ja Prantsusmaal on jõutud veendumusele, et traditsiooniline lähenemine noorte kaasamisele ja toetamisele toob kaasa vähese paindlikkuse, liigse bürokraatia, puuduliku tagasiside jm. See ei ole piisav ega täida tänapäeva ühiskonna nõudmisi, mille kohaselt on tähtis tegelik, mitte näiline kaasamine, avatus ja läbipaistvus ning teenuste kättesaadavus. Noorsootööd on hakatud võrdlema haridusvaldkonnaga ja üha enam rõhutatakse selle olulisust mitteformaalses õppes.