Venemaa agressioon Ukrainas kinnitab meile, agressori piiririikidele, seda, mida me oleme aastakümned teadnud: vabadus ei püsi tahte ja võimaluseta vabadust kaitsta. Ukraina vabadus on osa Euroopa vabadusest. Nii teeme praegu kõik endast oleneva, et aidata Ukraina rahval kaitsta oma maad, oma rahvast, oma iseolemist ja oma vabadust.
Kui räägime Eesti-Soome laialdastest majandussuhetest, siis ei saa kuidagi mööda vaadata üle seitsmesaja aasta kestnud sõbrakaubandusest. Selle juured ulatuvad Soome väikesaarte ja Eesti rannakülade kala- ja hülgepüügi ning hiljem ka vilja, liha ja kartuliga kaubitsemiseni.
Nüüd on meil muidugi ridamisi näiteid kahte naabrit ühendavast kaasaegsest majandusest. Aga veel enam, 2019. aastal said Eestist ja Soomest esimesed riigid, kus rakendati piiriülest digiretsepti mõlemas suunas.
Sestsaadik olete piiriüleste teenuste arendamisel just teie alati olnud meie esmane ja parim partner. Samuti olete hea kaasvõitleja, kui on vaja mujal selgitada ja juurutada mõtteviisi, et piiriülesed avaliku sektori digiteenused ning selleks vajalik infrastruktuur peaksid olema ühendatud Euroopa edulugu.
Euroopa majanduse kasvuvõime sõltub palju sellest, kuidas meie ettevõtjad suudavad teadlaste avastused kogu majanduse kasuks pöörata, kuidas jõuavad uued tehnoloogiad tootmisesse. Soome on olnud üks neid, kes just selliseid innovatiivseid algatusi Läänemere piirkonnas veab ning teab, et garaažis sündinud leiutis võib maailma muuta.
Olles ise teadust teinud, on mul eriti hea meel Eesti-Soome teadlaste ühistegevusest. Võtame või näiteks FinEst Targa Linna Tippkeskuse, mis on Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli koostöös rajatud rahvusvaheline teadus- ja arenduskeskus.