ENE-MARGIT TIIT Etniliste eestlaste arv on viimaste aastatega kasvanud, sel on kaks põhjust (3)

Kaader laulupeolt «Puhas kuld». Viljandi lauluväljak. Foto loo juures on illustreeriv.
Kaader laulupeolt «Puhas kuld». Viljandi lauluväljak. Foto loo juures on illustreeriv. Foto: Marko Saarm

Eestlaste arv kasvab. Hoolimata Eesti majanduse madalseisust, sõjaohust Euroopas ja poliitilistest kriisidest kogu maailmas, kirjutab emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Selgituseks – selles loos räägin ma Eestis elavatest etnilistest eestlastest, kes on end ise või kelle vanemad on nad Eesti rahvastikuregistris (etniliste) eestlastena kirja pannud. Niisuguseid inimesi on selle aasta alguse seisuga veidi alla miljoni – 931 993 ja aastast 2018 kuni aastani 2024 on eestlastest Eesti elanike arv kasvanud enam kui 26 000 võrra.

Tõsi, kasvu aluseks ei olnud loomulik iive, see on viimasel neljal aastal, s.o alates koroonakriisist olnud ka eestlaste seas peaaegu 7000 inimese võrra negatiivne.

Tagasi üles