KÜMNED MILJONID KOKKUHOIDU ⟩ Einari Kisel: viis tuumajaama küsimust riigikogule

Selline võiks välja näha Eesti väike tuumajaam. Foto: Fermi Energia

Kui riigikogu tõesti soovib tuumaenergia arendamise tegevustega Eestis edasi minna, siis tuleks otsusega vastata ka nendele lihtsatele küsimustele – vastamiseks on infot juba piisavalt, kirjutab energeetikaekspert Einari Kisel.

Riigikogu on kuuldavasti võtnud kiirkorras menetlusse otsuse eelnõu väga lihtsas sõnastuses: toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Sellisel kujul eelnõu võib tõlgendada suunisena valitsusele luua mistahes hinnaga mistahes tuumajaama ehitamist toetav seadusandlus. Sisuliselt peaks riigikogu otsus vastama aga vähemalt viiele põhimõttelisele küsimusele:

1. Kas Eestisse võib rajada mistahes tehnoloogial põhinevat tuumajaama? Modulaarsete tuumareaktorite arendamisel on praegu esirinnas Hiina ja Venemaa, kelle lahendused tõotavad olla ka odavaimad. Riigikogu otsus peaks andma suunise, milliste riikidega oleme valmis arendustööd tegema.
2. Kas Eestisse võib rajada tuumajaamu piiramatus mahus? Siiani on räägitud, et Eestisse võiks sobida 300 MW väike reaktor, kuid tuumaenergia töörühma aruanne räägib juba mitme reaktori paigaldamise võimalusest. Praegune riigikogu otsuse eelnõu ei välista ka suurte reaktorite rajamist.
3. Kas tuumajaama omanikule maksaks toetust elektritarbijad või riik? Arendajad on pidevalt rääkinud, et Eesti tuumajaam rajataks turupõhiselt, kuid tuumaenergia töörühma aruanne viitab, et võib-olla peaks ikkagi ka toetust maksma. Tõepoolest, Eesti elektrituru tingimustes on tuumajaama investeering ilma rahalise eritoetuseta üsna riskantne, mis omakorda võib tähendada elektritarbijatele või riigile miljarditesse eurodesse ulatuvaid kohustusi. Kui toetuse maksmist ei välistata, kaasneks valitsusele ka ülesanne välja mõelda sobiv toetusskeem, saada selle rakendamiseks Euroopa Komisjonilt riigiabi luba ja korraldada (loodetavasti mitme pakkujaga) konkurss toetuse andmiseks. Sellise kadalipu välistamiseks peaks riigikogu selgelt väljendama, et tuumajaama rajamiseks toetust ei maksta.
4. Kas tuumajaama omanik peab katma kõik sellega seotud kulud? Eesti riigile kaasneks riigikogu otsusega kohustus investeerida kümneid miljoneid eurosid tuumajaama seadusandluse ja järelevalve loomisesse, eriharidusse ja muul kujul ettevalmistusse. Mõnedes riikides on ka näiteks tuumajäätmete ladestamisega ja jaama lammutamisega seotud kohustused jäetud hoopis riigile. Riigikogu peaks oma otsusega andma selge suunise, et valitsuse loodava seadusandluse alusel peab tuumajaama omanik katma kõik sellega seotud otsesed ja kaudsed kulud.
5. Kas Eesti tuumajaama projekt peaks järgima kõrgeimaid tuumaohutuse, demilitariseerimise ja keskkonnakaitse nõudeid või võib kuskil teha järeleandmisi? Kõlab kui hügieenifaktor, aga tuumatehnoloogiaid on turul kümneid ning nende tõestatud ohutuse tase on väga erinev. Riigikogu peaks oma otsusega selgelt väljendama, et lähtutaks kõige rangematest rahvusvahelise tuumaenergia agentuuri tuumaohutuse, demilitariseerimise ja keskkonnakaitse kriteeriumitest.