JÜRI KOTŠINEV ⟩ Ajalugu kordub ja Venemaa on jälle paluja rollis

President Vladimir Putin ametialasel kohtumisel Kremlis 21. mail 2024. Foto: Alexander Kazakov / Sputnik / Kremlin pool / EPA

Ajaloos pidid Moskva vürstid saama nõusoleku mongolitelt kui valitsejatelt, kes võis tõusta suurvürsti troonile Vladimiris (tollases suurvürstide valitsemise resideerumiskohas) ning kes sai valitseda Moskvas, kirjutab sõjaajaloolane ja Venemaa-ekspert Jüri Kotšinev.

Venemaa veel ametis olev välisminister Sergei Lavrov teatas hiljuti, et Venemaa ja Lääne suhted on katkenud ning Venemaa hakkab orienteeruma oma välispoliitikas ja strateegilises partnerluses Hiinale. Sellele pidi Venemaa orienteeruma vähemalt lähimaks paarikümneks aastaks.

Seda uudist kuuldes tekkis mul mõte, et kunagine Moskva riik, mis oli kunagi peale Batu-khaani edukat sõjaretke idaslaavlaste maadele 1237, Kuldhordi vasall, muutub nüüd, 21. sajandil Hiina vasalliks. Ajastu, mida tuntakse mongoli-tatari ikkena, kestis kuni 1480. aastani. Moskva oli siis alles tõusmas idaslaavlaste uueks keskuseks ning suurvürstid valitsesid tol ajal Vladimiri linnas. Kiiev oli nii või teisiti kaotamas oma idaslaavlaste lõunahõimude ühe keskuse staatust.