HANNES SARV ⟩ Kliimakriis on eeskätt meie peades

Metsa- ja maastikupõlengud, üleujutused, orkaanid või midagi hoopis triviaalsemat – alati saab arutelu asemel väita, et süüdi on kliima. Foto: Marko Saarm / Sakala

Briti dokumentalisti Martin Durkini hiljuti linastunud kliimakatastroofi kuulutamist kriitiliselt vaatlevale filmile tõmmati ühes Eesti suures väljaandes valeinfo kleeps peale ja ühe Postimehe ajakirjaniku hinnangul on tegemist suisa miski propagandistliku udukudumisega. Tegelikkuses varjavad selliste hinnangute taga end ilmselt pealiskaudsus, ebakindlus või klimatismi usu tõekspidamised, kirjutab Hannes Sarv, portaali vabadused.ee toimetaja.

Cambridge'i ülikooli inimgeograafia professor Mike Hulme kirjutab oma mullu avaldatud raamatus «Kliimamuutus ei ole veel kõik: kliimapoliitika vabastamine alarmismist» («Climate Change Isn’t Everything: Liberating Climate Politics from Alarmism»), et kliimamuutustevastane võitlus on ammu ületanud teaduse piirid ja muutunud ideoloogiaks – ta on andnud selle nimeks klimatism.

Klimatismi pooldajate hinnangul on kõik maailmas toimuvad olulised ja vähemolulised sündmused üht- või teistpidi seotud kliimamuutusega. Metsa- ja maastikupõlengud, üleujutused, orkaanid või midagi hoopis triviaalsemat – alati saab arutelu asemel väita, et süüdi on kliima. Seda isegi siis, kui näidata, et kuiva aja metsapõlengute taga on kuri või hooletu inimkäsi või et ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) aruanded ei näita tegelikult enamiku ekstreemsete ilmaolude kasvu.