AHTI KALLIKORM Minu hinnangul keeleamet eksib Jana Toomi valimisreklaami osas

Ahti Kallikorm
, AS Confido nõukogu liige (Isamaa)
Copy
Ahti Kallikorm 2022. aastal Paides arvamusfestivalil.
Ahti Kallikorm 2022. aastal Paides arvamusfestivalil. Foto: Erakogu
  • Mul on sügav mure Eesti haldusaparaadi adekvaatsuse pärast praegustel pingelistel aegadel.
  • Miks on Toomi kahemõtteline ja vaenu õhutav valimisreklaam meie keeleameti arvates korrektne?
  • Igasuguse tähelepanuta jäi olulisim erinevus – venekeelses tekstis on puudu sõna «Eesti».

Kuidas on võimalik, et keeleamet ei näe probleeme Jana Toomi Euroopa Parlamendi valimiste reklaamis, küsib Ahti Kallikorm (Isamaa) avalikus kirjas keeleameti peadirektorile ja vabariigi valitsusele.

Lp keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk

Lp valitsuse liikmed

Eesti haldusvõimetus keeleameti näitel

Mul on sügav mure Eesti haldusaparaadi adekvaatsuse pärast praegustel pingelistel aegadel. Paljudel juhtudel ei vasta Eesti ametkondade toimingud elementaarsetele kvaliteedi- ja isegi tervemõistuslikkuse nõuetele.

Reformierakondlikul juhtimisel on võimestatud ametnike aparaati hulk aastaid – seal on viimastel aastatel toimunud suisa palgaralli, samas kui erasektor kiratseb. Meil on üheksandat järjestikust kvartalit olnud majanduslangus. See on minu riik ka ja ma ei ole nõus sellise valitsemise kvaliteediga!

Eestis tuleks viivitamatult läbi viia administratiivaparaadi reform. Kordan oma üleskutset vähendada Eestis ametnike arvu 25 protsendi võrra, allesjäävatele inimestele tuleks teha erialaste oskuste, üldvõimekuse ja isiksuslikud testid ja jätta tööle ainult need, kes testid läbivad, tõstes ühtlasi nende palka – nii tekiks lõpuks bürokraadile mundriau ja vastutustunne. Eesti pole nii rikas riik, et saaks lubada oma elu korraldamisel kilplust, tölplust ja häbitut lohakust maksumaksja niigi vähese raha eest.

Probleem Jana Toomi valimisreklaamiga

Alustagem haldusaparaadi reformi keeleametist. Kui Jana Toomi kahemõtteline ja vaenu õhutav valimisreklaam on meie keeleameti arvates korrektne, tekib küsimus, kas ja milleks meil sellist ametit üldse vaja on?

Juhtisin 21. mai Postimehe portaalis avaldatud arvamusartiklis tähelepanu Keskerakonna kandidaadi Jana Toomi keeleseaduse rikkumisele. Nimelt peavad keeleseaduse § 16 lõike 1 kohaselt avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded olema eestikeelsed.

Sama paragrahvi lõige kaks täpsustab, et avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. Jana Toomi reklaami puhul on meil olemas tõlketa eestikeelne fraas ja venekeelne loosung, mida pole tõlgitud eesti keelde.

Laagna teel rippuval Jana Toomi valimisreklaamil on eestikeelne loosung «Selg sirgu, Eesti!» ning venekeelne hüüdlause «не прогибаться!», mille tõlge võiks olla «ära paindu!», «ära allu!». Võtme nende erinevuse mõistmiseks annab asjaolu, et venekeelsest versioonist puudub sõna «Eesti». Seega võib adressaat seda soovi korral tõlgendada kasvõi üleskutsena mitteallumiseks kellele iganes, vastavalt adressaadi maitsele näiteks Euroopa Liidule või Eesti riigivõimule. Muide, täna avastasin Laagna teel Tallinnas täpselt samasuguse reklaami ka Mihhail Kõlvarti nime ja fotoga.

Reklaam Laagna teel.
Reklaam Laagna teel. Foto: Erakogu

Kuna vea märkamisel tuleb sellest ka teada anda, andsin meie avaliku ruumi korrektsuse ja eesti keele kaitsmise huvides olukorrast märku ka keeleametile.

Puänt on paraku selles, et Jana Toom, kes ilmselgelt on seadnud eesmärgiks Eestis elavate putinistide häälte endale krabamise, saanud keeleametilt talle sobiva vastuse ja seejuures Toomil tundub keeleameti hinnangul õigust vaat et ülegi jäävat, sest keeleameti arvates ei peagi reklaamide tekstid olema sõnasõnalt tõlgitud.

«Keeleameti vastuses on selgitatud, et eestikeelne üleskutse «Selg sirgu, Eesti!» on suunatud Eesti riigile ülekantud tähenduses, sest sõna-sõnalt võttes puudub Eesti riigil selg, mida sirgu ajada. Venekeelses tekstis on sama mõte edasi antud verbiga eitavas kõneviisis «Не прогибаться!», mis suhtluseesmärgilt kattub eestikeelse väljendiga «selg sirgu»,» kommenteerib Jana Toom keeleameti vastust.

Ka mina sain oma kaebusele keeleametilt analoogse sisuga vastuse. Vastuses arutleti pikalt-laialt sõnade «selja» ja «sirgu» üle, aga igasuguse tähelepanuta jäi olulisim erinevus – venekeelses tekstis puudus sõna «Eesti». Iga lapski näeb seetõttu kahe loosungi semantilist ja semiootilist erinevust. Aga mitte keeleameti kõrgelt tasustatud ametnikud.

Kui eestikeelne versioon rõhutab Eesti poolt endale kindlaks jäämist ja Eesti huvide eest seismist Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis, siis venekeelne versioon mängib venekeelse publiku vastuhakumeeleoludele vastavalt igaühe eelistustele ja maitsele. Kes on kordki vaadanud kümnete tuhandete liikmetega Facebooki venekeelsesse gruppi Tallintsõ, see mõistab, millest ma räägin. Üldine tonaalsus on seal pehmelt öeldes... Eesti-vastane.

Keeleamet peaks suutma keeleseadust tõlgendada süstemaatiliselt, ajalooliselt, semiootiliselt ja teleoloogiliselt. Kui nad seda teeksid, siis jõuaksid nad arusaamiseni, et just selliste kahemõtteliste olukordade ärahoidmiseks keeleseadus ongi mõeldud.

Veider ja õõvastav on ka tõsiasi, et kui putinimeelse kiriku kaitsja ja eestikeelse haridusega võitleja Toom on keeleameti seisukohalt vaadatuna igati «koššer», siis vaeseid Ukraina sõjapõgenikke ja nende tööandjaid on kuuldavasti hakatud kiusama Ida-Virumaal just seetõttu, et eesti keel polegi neil puhtalt suus. Mis siis, et Ukrainast saabunud põgenikud ei saagi üleöö eesti keelt kõnelema hakata. Isegi Tallinna umbkeelsete õpetajate osas pole märgata olnud selliseid ametkondlikke samme. Tallinnas on keeleamet rahulikult aastakümneid lasknud umbkeelsetel õpetajatel teha venekeelsetele lastele ajupesu. Häbiväärne, et mitte öelda kahjurlik käitumine kõlava nimega ametkonna poolt.

Mida kõige selle peale öelda? Masendav ja piinlik on. See, et Jumal ei mürista, on arusaadav – tänases segases maailmas on temalgi käed-jalad tööd täis. Aga kuidas meie tormistel aegadel hakkama saame, sõltub ennekõike riigivalitsemise ja haldustegevuse kvaliteedist.

Märksõnad

Tagasi üles